Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Uuring: Eesti maapiirkonnas elava inimese pensionisambaks on mets ja maa

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Mets on väärtuslik. | FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

SEB pensionivalmiduse uuringu tulemustest selgus, et kõige aktiivsemad pensioni sissetulekut suurendavate alternatiivide leidmisel on maapiirkonna ja väikelinnade elanikud.

Pea pooled väikelinna ja maapiirkonna elanikest usuvad, et on ise võimelised looma piisavaid sissetulekuid pensionipõlves. Suurlinna elanikud on selles osas skeptilisemad ja vaid kolmandik usub, et on võimeline seda tegema. Aastaga on Eesti elanike optimism selles osas langenud 17 protsendipunkti võrra, jäädes sel aastal 40 protsendi ligi.

60 protsenti maapiirkonnas elavatest elanikest loodavad oma pensionit suurendada alternatiivsete sissetulekute abil, milleks on eelkõige metsa ja kinnisvara investeeringute realiseerimine. Pooled väikelinna elanikest loodavad saada pensionilisa teistest allikatest, milleks peamiselt nähakse kinnisvara müüki.

«Kui pealinnas või suurlinnas tunneb end tuleviku pensionipõlve osas majanduslikult kindlalt iga viies elanik, siis väikelinnas ja maapiirkonnas on ennast kindlustanud iga kolmas. Samas, endiselt on pensioniks ettevalmistunud elanikkonna osakaal Eestis väike ja suuremat muret peaksime tundma nende 70 protsendi elanike pärast, kes sattuvad suure tõenäosusega pensionipõlves majanduslikku kitsikusse,» ütles SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

Pensioniks kogub lisaraha vaid viiendik suurlinna elanikest. Väikelinnas ja maapiirkonnas elavatest koguvad pensioniks lisaraha kolmandik inimestest. Kõige kõrgemat pensioni ootused on aga just pealinna ja suurlinna elanikel, kes soovivad pensionipõlve sissetulekuks palgaga ligilähedast summat.

Tagasi üles