Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Hind ja mudaravile kuluv aeg peletab kliente

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Mudaravi pole enam nii populaarne kui vanasti. | FOTO: Elmo Riig / Sakala

Traditsioonilise mudaravi osatähtsus taastusravis on viimaste aastakümnete jooksul tuntavalt vähenenud. Selle põhjus on nii protseduuri hind kui ka tervenemisele kuluv aeg.

Muda tootearenduslabori juhataja Silver Saarik tõdes, et turumajanduses on klassikalise mudaraviprotseduuri hind kopsaka energia-, tööjõu- ja materjalikulu tõttu suurele osale ravivajajatest kättesaamatuks muutunud. Perifeerse närvisüsteemi ning põletikuliste ja degeneratiivsete liigesehaiguste korral on mudaravi minimaalne pikkus 2–3 nädalat. Ka on viimaste aastakümnete jooksul nende haiguste aktiivravi võimalused ja ravitulemused palju paremaks muutunud. «Paranenud on kemoteraapia, väga häid tulemusi annab bioloogiline ravi, laialdaselt kasutatakse liigeste proteesimist,» loetles Saarik.

Saarik teab, et tänapäeval on tähtis ka aeg: patsient tahab ka taastusravi positiivseid tulemusi tunda kiiremini kui varem.

Odavamalt saab ravimudaprotseduure teha muda hulka vähendades ja protseduure lihtsamalt tehes. «Praegu on välja töötatud uued rikastatud ravimuda- ja raviturbasegud, mis peaksid erinevates kontsentratsioonides maksimaalse toime andma. Segu ettevalmistamisel kasutatav peenjahvatusveski tagab mudasegu tiheda kokkupuute nahaga ja maksimaalse keemilise aktiivsuse. See võimaldab kasutatava mudasegu hulka märkimisväärselt vähendada,» selgitas ta.

Saariku sõnul võib mudaravil tulevikus olla kaalukas koht töövõimeliste inimeste töökeskkonnast ja töö eripärast tingitud terviseprobleemide leevendamisel. Käte, õlavöötme ja selja ülekoormusest ja sundasendist tingitud funktsioonihäired ja haigusseisundid ei piina üksnes tööstuses töötajaid, sarnaseid tervisemuresid on üha enam arvuti taga töötajatel, põhjustades suure osa ajutise töövõime kaotusest.

«Praegu on juurutamisel selja mudamassaažimeetod, mis kergendab masseerija tööd. Seda saavad kasutada kõik klassikalise massaaži tegijad,» kinnitas ta.

Mille poolest erineb ravimuda tavalisest mudast?

See, mida ravimudaks peetakse, oleneb piirkondlikust kontekstist. Eesti rannikulahtedes ja järvedes leidub suurtes kogustes järvemuda ja meremuda, mis on tekkinud veekogusse kantavate liiva-, mölli- ja saueosakeste ning seal elutsenud või valglalt kohale kantud lagunenud orgaaniliste ainete settimisel veekogu põhja.

Meremuda on valdavalt mineraalainest koosnev meretekkeline setend, mis sisaldab orgaanilist ainet üle viie protsendi kuivainemassist. Järvemuda on klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnev mageveesetend, milles on orgaanilist ainet vähemalt 35 protsenti kuivainemassist. Mudastruktuuri moodustavad peamiselt kristallskelett, kolloidkompleksid ja vedel mudalahuse faas. Faaside koostis ja vahekord määravad ravimudade omadused.

Mere- ja järvemuda tekkimist mõjutavad veel atmosfäär, veekogude kaldad, õhusaaste ning asulate ja tööstuse reovete sissevool. On tarvis teada, et muda sisaldab raskmetalle (Pb, Cd, Zn, Cr, Cu, Ni, Sr), sest suurtes kontsentratsioonides võivad need inimesele kahjulikud olla.

Kust ravimuda leiab?

Enamik kasutusel olevaid ja olnud Eesti ravimudaleiukohti paikneb suhteliselt madala veega merelahtedes, nagu Haapsalu, Käina, Mullutu-Suurlaht, Voosi, ja järvedes, nagu Värska laht, Ermistu järv, Kahala järv. Suurim raviotstarbelise järvemuda aktiivne tarbevaru on Värskas, väikseim Ermistus. Suurima meremuda varuga maardla on Mullutu-Suurlaht, järgnevad Käina ja Haapsalu. Kaevandamisloaga ravimuda tarbevaru on Eestis kokku üle 600 000 tonni.

Käina lahe ravimuda on uuritud vähem, seevastu on piirkonnas tehtud muid geoloogia- ja loodusuuringuid. Aastatel 2013–2014 korraldati välitööd Ermistu järves, Haapsalu Tagalahes, Mullutu-Suurlahes, Värska lahes ja Käina lahes. Analüüsiti termogravimeetriliselt muda litoloogilist koostist (orgaanika, mineraalaine ja karbonaatide sisaldus) ning määrati metallide (Cu, Cr, Sr, Pb, Cd, Zn, Ni) sisaldus.

Käina lahte on analüüsitud maardlatest kõige mineraalsemate setetega – keskmiselt 91,4 protsenti sette kuivainest on mineraalaine, orgaanikat on keskmiselt 6,5 protsenti ja karbonaate 3,7 protsenti. Üldjuhul sisaldab raskmetalle kõige vähem Käina laht. Sealses mudas on kõige vähem organismile kõige mürgisemat pliid ja normi piirides või sellest vähem tsinki ja vaske.

Raskmetallide väikese sisalduse alusel saab ökoloogiliselt kõige puhtamaks pidada Käina lahe setteid. See on ka mõistetav, sest Käina laht asub Kassari maastikukaitsealal, kus on kehtestatud mitmed piirangud. Ka kõige mineraalsemad setted on Käina lahes.

Allikas: Terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse ravimuda valdkonna toimetised 2015

Käina lahe ravimuda kasutamise metoodika

  • Katteloorist kotikestes muda kuumutatakse ruumkapis (42–45 kuumakraadi).
  • Mudakotikesed asetatakse reflektoorsete tsoonide piirkonda seljal ja teistele haigetele kohtadele (3–6 kohta).
  • Protseduur kestab 20–30 minutit.
  • Ravi saanud kohti ei pesta, vaid pühitakse puhtaks.
  • Järgneb ravimassaaž 20–30 minutit.
  • Edasi puhkus (30 minutit) ja ravitee meega.

Metoodika on lihtne, ökonoomne ja laialdaselt kasutatav, sest ei vaja spetsiaalselt ehitatud mudaravilat. Organismi soojuskoormus on väike ja kuna ravi saanud kohti ei pesta, jäävad ravimudast nahka imendunud ained sinna alles. Ravile järgnev massaaž viib need sügavamale kudedesse. Kudedes need ained kombineeruvad organismi rakkudest vabanevate bioloogiliselt aktiivsete ühenditega.

Käina lahe ravimuda sobib:

  • Luu- ja lihasehaiguste, sidekoehaiguste, piirdenärvisüsteemi haiguste korral.
  • Ealistest iseärasustest tingitud tervisehäirete korral, näiteks väsinud selg puberteedieas noorukitel, 30–40-aastastel naistel ja üleminekueas naistel.
  • Stressi vähendamiseks ja organismi üldise toonuse tõstmiseks.
  • Kosmeetikas.

Allikas: Käina lahe ravimuda ja selle kasutamise võimalustest rehabilitatsioonis, Endel Türi

Tagasi üles