Eesti inimesed esitasid uue eakuse rahvakogule 73 ettepanekut, mida saaks riik juba praegu ära teha selleks, et eakatel oleks tulevikus parem tervis, piisav sissetulek ja konkurentsivõimelisem positsioon tööturul.
Uue eakuse rahvakogule esitati üle seitsmekümne idee
10. aprill 2017, 14:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märtsi keskel rahvakogu käivitanud Eesti Koostöö kogu programmijuht Liisi Uder tunnustas ideede esitajaid sisukate, värskete ja mitmekülgsete ettepanekute eest. Näiteks tehti ettepanek viia sisse maksusoodustused ettevõtetele, mis võtavad tööle või koolitavad vanemaealiseid. Ka pakuti pensionifondidele alternatiivina välja riiklike pensioni-võlakirjade idee. Samuti soovitati riigil muuta vabamaks pensioni II sambasse kogutud vara kasutamine.
«Inimesed ei ole klammerdunud vaid praeguse riikliku pensionisüsteemi vigade külge, vaid mõtlevad kaugemale, laiemalt ja isegi utoopilisemalt, kui oleks osanud oodata,» lausus Uder. Üks ettepanek rääkis näiteks riiklikult toetatud startup-keskkonna loomisest, kus üle 55-aastased leiaksid kontakti muuhulgas investoritega, et ellu viia oma ettevõtlusideid. Samuti tehti ettepanek tugivõrgustiku loomiseks, mis aitaks eakatel oma õppimist ja karjääri planeerida.
«Häid ideid tuli oodatust rohkem ja tore, et inimesed unistavad suurelt, just nagu me lootsimegi,» lisas Uder.
Vanemaealiste hoolduskoormuse vähendamiseks ja hoolduskulude jagamiseks pakuti välja teenusmajade ehk kommuunide võrgustiku väljaarendamine. Samuti käidi välja idee põlvkondade vaheliseks töökohtade jagamiseks, kus näiteks lapsepuhkuselt naasev noor ema ja 60-aastane töötavad erinevatel päevadel samal töökohal. Tehti ka ettepanek minna üle neljapäevasele töönädalale, et vähendada stressi.
Kõik 73 rahvakogule esitatud ideed läbivad aprillikuu jooksul põhjaliku analüüsi. Selleks tulevad kokku 15 oma ala eksperti Praxisest, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja EBSist ning vastavate valdkondade ametnikud sotsiaal-, rahandus- ning haridus- ja teadusministeeriumist, riigikontrollist ja õiguskantsleri kantseleist, samuti kindlustusandjate liidust.
Ekspertide ülesanne on valida välja need ideed, mis lähevad mai keskel rahvakogu teemaseminaridele, kus parimaks hinnatud ettepanekud hakkavad koguma toetusallkirju uuseakus.rahvaalgatus.ee lehel. Kõik 1000 digiallkirja saanud ideed lähevad sügiseks riigikogu menetlusse.
Taust:
- Arvatakse, et umbes 30 aasta pärast pensionile jääv inimene hakkab iga kuu saama 70–90 protsenti viimasest palgast. Paraku ei suuda riiklik pensionisüsteem tulevikus pakkuda enamat kui 35-40 protsenti.
- Kui tänane pensionisüsteem ei muutu, väheneb vanaduspension 2050. aastaks 280 euroni.
- Eesti tööturg ning inimeste oskused ja teadmised ei pruugi olla piisavad, et tööturul toimuvate muutustega tulla. On inimesi, kes ei saa töötada kõrge eani, sest nende oskusi või teadmisi pole enam vaja.
- Eestis töötab praegu vaid 18 protsenti meestest ja naistest, kes on vanemad kui 65 aastat. Nende kogu sissetulek on keskmiselt üle 900 euro. Ülejäänud, kes tööl ei käi, peavad leppima riikliku pensioniga, mis on keskmiselt 356 eurot kuus.
- Üle 55-aastastest inimestest osaleb elukestvas õppes praegu vaid alla viie protsendi. See on paradoksaalne fakt olukorras, kus: inimesed peavad tulevikus töötama järjest kauem; samal ajal muutub tööturg lähiajal nii palju, et inimeste oskused, teadmised ning tervis ei võimalda neil soovitud eani töötada. Lisaks puudulikele oskustele ja vananenud teadmistele lahkuvad inimesed enneaegselt tööturult tervislikel põhjustel.