Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Telefoni teel sai arstiabi veerand miljonit inimest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: 1220

Perearsti nõuandetelefonile pöördus eelmisel aastal ligi veerand miljonit inimest.

2016. aastal helistati üleriigilisele perearsti nõuandetelefonile 1220 ühtekokku 240 464 korda ehk keskmiselt sai abi 657 helistajat päevas. Samas vaid pool protsenti kõnede koguhulgast suunati vältimatu abi saamiseks Häirekeskusele, 6,9 protsendil helistajatel soovitati pöörduda haigla valvetuppa ning 8,4 protsenti helistajatest said soovituse pöörduda tervisemurega pere- või eriarsti poole. Enamus ehk 84,2 protsenti juhtumitest leidsid perearstitelefoni nõustajate abiga helistaja koduseid võimalusi kasutades lahenduse.

Perearsti nõuandetelefoni 1220 projektijuhi Klarika Kallikormi sõnul nõustatakse valdavalt kergemaid tervisemuresid, kuid esineb ka juhtumeid, mis eeldavad erakorralise meditsiini sekkumist. „Selleks oleme Häirekeskusega igapäevaselt operatiivselt kontaktis ja saame mõne sekundiga kõne 112-le suunata, kui on selge, et helistaja tervislik seisund viitab kiire abi vajadusele,“ ütles Kallikorm.

Häirekeskuse meditsiinivaldkonna juhi Margit Kallase sõnul aitab hea koostöö perearsti nõuandetelefoniga aidata inimesi olukordades, kus kiirabi väljasaatmist ei pruugi vaja olla. „Möödunud aastal suunasime perearsti nõuandetelefonile ligi 25 000 Häirekeskusesse helistajat, kelle seisund ei vajanud kiirabi väljasõitu. Julgustame inimesi kergemate tervisemurede korral kõigepealt nõu pidama perearsti nõuandetelefoniga 1220, kust suunatakse kõne vajadusel 112-le kiirabi väljasaatmiseks,“ selgitas Kallas.

Kuna tervisemured tabavad inimesi sageli ootamatult, on nõuandetelefon hea võimalus professionaalse abi saamiseks olenemata kellaajast või helistaja asukohast. „Nõuandetelefonile pöördumine on praktiline lahendus sellistel juhtudel, kui terviseprobleem tekib väljaspool tööaega või puhkusereisil viibides. Samuti on tõusmas nende helistajate osakaal, kes on töö tõttu kolinud Soome või mujale välismaale elama,“ ütles Kallikorm.

Perearsti nõuandetelefonile saab helistada ka numbril +372 634 6630 nii Eestist kui ka välismaalt. Kõne puhul kehtib helistaja paketipõhine kõnetariif.

Igapäevaselt nõustatakse inimesi ka ravimite kasutamisega seoses ja selgitakse Eesti tervishoiusüsteemi korraldust. Kuna nõuandetelefoni teenus on anonüümne, siis helistatakse tihti ka erinevate delikaatsete tervisemurede pärast. Sageli vajavad tuge ka lapsevanemad väikelaste terviseküsimustes.

Nõustajate toetamiseks on nõuandetelefoni teenusel kasutusel ka meditsiiniline algoritm. „Nõustaja saab helistaja kirjeldatud sümptomid sisestada algoritmisüsteemi, mis annab viited võimalikule haigusele,“ selgitas Kallikorm. Viiteid konkreetsetele haigustele nõustajad aga ei jaga, sest diagnoosi anonüümsele helistajale telefoni teel panna ei tohi ega ka ei saa. „Aga me saame soovitada pere- või eriarsti poole või haigla valvetuppa pöördumist, et neid sümptomeid kontrollida,“ lisas ta.

Perearsti nõuandetelefon  töötab ööpäevaringselt ja helistajaid nõustavad kogenud pereõed ja erakorralise abi osutamise kogemusega õed ning arstid nii eesti kui ka vene keeles. Nõuandetelefoni nõustajad aitavad analüüsida tervise seisukorda ja annavad tegutsemisjuhised esmaseks abiks.

Tagasi üles