Ka liigesepõletikuga tuleb liikumisvõimet säilitada

Silvi Lukjanov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Liikumisvõimet tuleb hoida ka liigesepõletikku haigestununa. Regulaarne harjutuste tegemine tagab reumatoidartriidihaigele liikumisvõime säilimise või isegi paranemise.

Enamikul reumatoidartriiti põdevatest inimestest on labakäte ja labajalgade kahjustus, kuid lisaks neile liigestele tuleb ette ka teiste liigeste hädasid.

Reumatoloog Piia Tuviku sõnul on reumatoidartriit krooniline pidevalt edasi arenev, sageli invaliidistav hulgiliigesepõletik. See on haigus, mille korral võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed. Tüüpiline on mõlema kehapoole liigeste sümmeetriline haigestumine. „Alati on reumatoidartriiti haigestumisel haaratud labakäte ja labajalgade liigesed, sõrmede ja varvaste tüviliigesed ning randmed, sageli ka põlve- ja õlaliigesed,” kirjeldab dr Tuvik.

Kaua kestnud haigus võib kahjustada ka lülisammast, kus muutused toimuvad enamasti kaelaosas,” selgitab reumatoloog.

Taastusarst Eve Sooba ja tegevusterapeut Piret Laur jagavad seoses harjutustega nõuandeid:

Enne harjutuste õppimist tuleb otsustada koos füsioterapeudi ja taastusarstiga, millise koormusega saab harjutusi teha ja millised harjutused sobivad.

• Harjutusi on soovitatav planeerida ajale, mil enesetunne on kõige parem – kasutada „päeva parimat hetke”, mil hommikune liigesejäikus on taandunud.

 • Harjutusi tuleb teha vähemalt 8–10 korda iga treenitava liigese kohta. Juba tekkinud liikuvuse piiratuse korral on vaja treenida kaks korda päevas.

 • Haiguse ägenemisel on kergem teha harjutusi vees (vesivõimlemine).

 • Kui haigus on äge, püütakse harjutusi määrata individuaalselt ja koormust suurendatakse aegamööda. Ägeda haiguse ajal on eesmärk säilitada väheliikuvate liigeste liikuvust. Hiljem, haiguse aktiivsuse vaibudes tõstetakse koormust, suurendatakse harjutuste ja korduste arvu ning vastupanu.

 • Et tegevuseta lihased kõhetuvad kiiresti, tuleb lihaste jõudluse taastamisele pöörata eraldi tähelepanu. Lihaste treenimisel tuleb olla visa, tulemust saab tunda alles mitme nädala pärast.

 • Võimeldes võib alguses olla valulikkust. Kui mõni harjutus põhjustab aga tugevat valu või käed/jalad valutavad võimlemise järel üle kahe tunni, siis on üle pingutatud ja koormust tuleks vähendada.

Internetileheküljel www.liiges.ee on toodud ka mõned näidisharjutused kätele, labajalgadele ja tasakaaluharjutused.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles