/nginx/o/2017/02/03/6306543t1h5999.jpg)
„Pensionisüsteemi muudatused peavad tagama piisava sissetuleku, kuhu ei kandu üle praegune palkade suur erinevus. Seepärast on rahvakogu ettepanekud tuleviku pensioni kujundamisel kindlasti olulisel kohal,“ kommenteeris sotsiaalkaitseminister eile Eesti Koostöö Kogu avalikustatud uue eakuse rahvakogu.
„Pensioniteemaline rahvakogu on väga tänuväärne algatus, sest vanemaealiste osakaal ühiskonnas on tõusuteel. Võidavad need riigid ja tööandjad, kes oskavad vananeva rahvastikuga kiiremini kohaneda ja tagada vanemaealistele ühiskonnas aktiivse rolli,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.
„Riik on praegu reformimas Eesti pensionisüsteemi, et muuta tuleviku pension paindlikumaks ning rahvakogus pakutud lahendustel on lõpptulemuse juures kindlasti oma tähtis roll.“
Aasta alguses otsustas valitsus minna edasi vanaduspensioni muudatustega ning muuta ka pensionivalemit. Lisaks paindlikule pensionile ja alates 2027. aastast pensioniea sidumisele oodatava keskmise elueaga, hakkab I samba pensioni suurus alates 2037. aastast sõltuma töötatud ajast.
Praegu lahkutakse tööturult sageli juba enne pensioniea saabumist ning seda selgitatakse kõige sagedamini terviseprobleemi või puudega, aga ka raskustega uue töö leidmisel. 2015. aastal Emori ja Praxise koostöös valminud uuringust Eesti vanemaealiste ja eakate toimetuleku kohta selgus, et töötavatest vanemaealistest üle kolmveerandi kavatseb enda sõnul töötamist jätkata ka vanaduspensioniea saabudes.
„Riigile on suurim väljakutse aidata inimestel püsida hea vormi ja tervise juures, nõustada uue töö leidmisel ning toetada vajadusel ümberõppel. Oluline on kaasata ka vabatahtlikesse tegevustesse ja volikogude juurde loodavatesse eakate nõukodadesse, mille loomise vajadust ma linnade ja valdade päeval rõhutasin. Aktiivne, tervisest hooliv eluviis ja osalemine ühiskonnaelus pakub eneseteostust ning vähendab survet maksumaksjate arvust sõltuvale tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile,“ ütles Iva.
Pensionireformi muudatuste jõustudes on võimalik edaspidi ise valida pensionile mineku iga, saada pensionit osaliselt, lasta oma pensioni maksmine peatada ja sobival hetkel taas jätkata. Selleks, et pensionisüsteem oleks kooskõlas demograafiliste arengutega ning rahvaarvu vähenedes oleks võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione, seotakse riiklik vanaduspensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga.
„Pension 2050“ mõte on käivitada Eestis laiem arutelu tuleviku eakuse üle. Visioon ei paku lõplikke lahendusi, vaid loob tervikpildi, millise mõtlemise ja käitumise soosimise suunas on vaja tänaste probleemide kontekstis liikuda.