Uued riiklikud tervisesoovitused: eakad peaksid suurendama D-vitamiini kogust ja treenima 2,5 tundi nädalas (1)

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
D-vitamiini saab inimene päikese käes olles, mistõttu on eestlastel sellest sageli puudus.
D-vitamiini saab inimene päikese käes olles, mistõttu on eestlastel sellest sageli puudus. Foto: SCANPIX

Uued riiklikud toitumis- ja liikumissoovitused soovitavad eakatel võtta 20 mikrogrammi vitamiini D päevas. Täiskasvanud, seal hulgas eakad, peaksid iga nädal aktiivselt liikuma 150 minutit keskmise intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega.

Täna lõplikul kujul avaldatud riiklike soovituste uuendamine algas 2012. aastal. Enim tasub muudatustest esile tuua vitamiini D soovitusliku päevase koguse suurenemist, millest jääb inimestel ka praegu palju vajaka. Täiskasvanutel soovitatakse varasema 7,5 mikrogrammi asemel 10, eakatel koguni 20 mikrogrammi vitamiini D päevas. Paljudes vanusegruppides on suurenenud ka vitamiini C, magneesiumi ja seleeni soovitused.

Soovitused on antud ka toitumise planeerimiseks, sisaldades soovitusi toiduenergia, valkude, rasvade, süsivesikute, vee ning vitamiinide ja mineraalainete tarbimiseks.

„Need loovad eeldused rahvastiku heale terviseseisundile ning on mõeldud keskmistele rahvastikurühmadele ega sobi haiguste raviks või erivajaduste korral,“ lisas Pitsi. Toitumissoovitused põhinevad rahvusvaheliste põhimõtete kohaselt kliinilistel ja rahvastiku vaatlusuuringutel.

Riiklikud toitumissoovitused on alusdokumendiks spetsialistidele: õppekavade koostamisel ja õppematerjalide väljatöötamisel, menüüde planeerimisel institutsionaalses toitlustamises ning tööriistaks tervishoiutöötajatele ja toitumisnõustajatele.

Võrdlemaks soovitusi tegeliku tarbimisega, koostas Tervise Arengu Instituut rahvastiku toitumise uuringu andmete põhjal ka sellise toidupüramiidi, mis näitab keskmise Eesti elaniku tegelikku toidulauda. Instituudi seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurga sõnul on olukord kõige halvem maiustustega, mida süüakse soovituslikust kaks-kolm korda rohkem.

Foto: TAI

Samuti süüakse liha ja lihatooteid tunduvalt rohkem, kui tervisele kasulik. „Liiga vähe aga süüakse leiba, kartulit, kala ning puu- ja köögivilju. Ka pähkleid ja õlisid kasutatakse meil liiga vähe,“ märkis Nurk.

Soovitused n-ö keskmisele eestlasele, et kohandada oma toidulaud võimalikult toidusoovitustele vastavaks, oleks esmajoones oluliselt vähendada suhkru ning magusate ja soolaste näkside söömist. Täisteraviljatoodete (leib, pudrud) osakaalu tuleks tõsta ning saia ja rafineeritud jahust toodete söömist piirata. Puu- ja köögivilju on soovitatav süüa minimaalselt viis portsjonit (ehk 500 grammi) päevas, millest umbes 3/5 oleksid köögiviljad. Kasvama peaks kala ning vähenema punase liha söömine. Valmistooteid süüa harva ning alati eelistada värskest toorainest ise valmistatud toite.

Riiklike liikumissoovituste kohaselt peaksid lapsed ja noorukid aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit päevas. Täiskasvanud, sh eakad, peaksid iga nädal aktiivselt liikuma 150 minutit keskmise intensiivsusega (südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad) või 75 minutit kõrge intensiivsusega. Soovitatav on nädalane koormus jagada ühtlaselt.

Eakatel on soovitatav:

1. Liikuda igal nädalal keskmise intensiivsusega vähemalt 150 minutit või kõrge intensiivsusega* vähemalt 75 minutit või leida võrdväärne kombinatsioon keskmise ja kõrge intensiivsusega tegevustest.

  • Soovitatav on nädalane koormus jagada ühtlaselt, näiteks: viiel päeval nädalas mõõduka koormusega (kenädalal keskmise intensiivsusega vähemalt 150 minutit või kõrge intensiivsusega vähemalt 75 minutit või leida võrdväärne kombinatsioon keskmise ja kõrge intensiivsusega tegevuskmise intensiivsusega) vähemalt 30 minutit või kolmel päeval nädalas kõrge intensiivsusega vähemalt 25 minutit
  • Vajaliku liikumishulga võib koguda vähemalt 10-minutiliste järjepanu kestvate tegevustena
  • Igasugune liikumine tuleb tervisele kasuks ka siis, kui liikumisvõime on piiratud
  • Mida ühtlasemalt on liikumine nädala peale ära jaotatud, seda parem tervisele

2. Treenida lihaseid kaks või rohkem korda nädalas

3. Teha tasakaaluharjutusi kolm või rohkem korda nädalas

4. Säilitada liigesliikuvus ja lihaselastsus venitusharjutustega

5. Viia miinimumini igapäevane istumisaeg ja ekraaniaeg

6. Viibida võimalusel värskes õhus

Toitumis- ja liikumissoovitused eakatele asuvad aadressil:  www.terviseinfo.ee/et/toitumissoovitused.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles