Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituudi juhataja ja farmakognoosia professori Ain Raali sõnul on teadusuuringud näidanud, et praeguseks on siilkübar teadaolevalt ainus, mis immuunsüsteemi talitust mõjutab.
Millistes taimedes peitub tugeva immuunsüsteemi saladus?
22. veebruar 2017, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Ka kuldjuur sobib üldiseks organismi turgutamiseks päris hästi, aga neid vahendeid ei tohiks pruukida järjest üle kolme nädala. Üldiselt on aga nüüdisajal teadlased seda meelt: jätke oma immuunsüsteem rahule ja vältige parem stressi.”
Sama tähtis on mitmekülgne toit. Sageli on Apotheka proviisor Catri Valneri sõnul seeniori toidulaud aastatega välja kujunenud ja muudatusi teha on üpris keeruline. Samas on mõningad kuldreeglid, mida tasub silmas pidada, et organism püsiks tugevana.
„Sööge vähem suhkrut ja saia, poolfabrikaate ning tarbige lahjemat kohvi. Kindlasti ei tule üldisele enesetundele kasuks tooted, mis sisaldavad rohkesti kunstlikke maitse- ja säilitusaineid, magustajaid, toiduvärve ja muid lisandeid.”
Samas peab küüslauguga väga ettevaatlik olema inimene, kes tarbib verevedeldajat.
Samuti ei tohi proviisori sõnul unustada vedeliku osatähtsust organismis.
„Vanemaealisel moodustab vesi keha massist 55–60 protsenti. Et end toonuses hoida ja hästi tunda, on vaja iga päev piisavalt vedelikku tarbida,” soovitab Catri Valner.
Immuunsuse üks tuntumaid tugevdajaid on küüslauk, mis aitab võidelda viiruste vastu ja on enamikule kättesaadav. „Küüslaugu parimad omadused saab kätte seda toorelt süües, kas siis purustatuna, viilutatuna või hakituna. Küüslaugu liigne keetmine või küpsetamine võib kasulikke ühendeid ja ensüüme hävitada,” hoiatab proviisor.
Samas peab küüslauguga väga ettevaatlik olema inimene, kes tarbib verevedeldajat. „Lisaks oma põllul kasvatatud või turult ostetud küüslaugule on apteegis lai valik kapsleid ja tablette, mis kõik sisaldavad küüslaugupulbrit,” selgitab Catri Valner.
Seenior on hädas liigeste ja veresoontega
Eesti kliima soosib liigesehaigusi, mis seeniore tihti kimbutavad. „Kui liigesed valutavad ja on paistes, siis tuleb organismi liigeste vahele tekkinud sooladest puhastada. Hästi mõjub pohlalehtede tee kuur või pajukoore kuur. Leevendust pakuvad ka põldosi, põdrakanep, sookail, varemerohu juur ja sirel,” selgitab Irje Karjus.
Proviisor Catri Valneri sõnul ei tasu unustada ka vitamiine. „Eriti vajalik on meie kliimas D-vitamiin ja eakamale B-grupi vitamiinidest B12,” räägib ta.
D-vitamiin on luude tervise seisukohast sama oluline kui kaltsium ja aitab kaltsiumil ja fosforil imenduda. „Lisaks osaleb see immuunsüsteemi töös, südamelihase talitluses, närvikoe toimimises ja aitab verel normaalselt hüübida. B12-vitamiini on vaja aneemiate ennetamiseks ja aminohapete normaalseks ainevahetuseks,” loetleb proviisor.
Ravimtaimedest saab pikemalt lugeda ajakirja 60+ veebruarinumbrist
