Vana mööbel, õli, vesi ja pisarad

Foto: 60+

Eesti üks tuntumaid mööblirestauraatoreid Mati Raal tunnistab, et see aeg, kui vana mööblit peeti rämpsuks, on otsa saanud. Kõige tähtsamaks on saanud vana asja mälestusväärtus. 

Objektiivse hinna määrabki see, kui ese on isa või vanaisa tehtud, sõja üle elanud, perekonnale tagasi saadud.

„Selliste asjade väärtust ei saagi rahaliselt määrata,“ tõdeb Raal. Milline vana mööbel on väärtuslik, milline mitte, kas tasub ise restaureerida või tuleks hinnaline mööblitükk spetsialisti kätte viia, räägivad ajakirja 60+ värskes veebruarinumbris Mati Raali kõrval ka Pärnumaal Ahastes tegutsev mööblirestauraator Marek Talpas-Talpsepp ja psühholoog Inge Tael.

Öeldakse, et õli ja vesi omavahel ei segune. Ometi on need inimese pisarates koos ja kui üks neist ära võtta, on tagajärg tõsine. Silm muutub kuivaks. Mis kuiva silma sündroomi põhjustab, kuidas see endast tunda annab, kuidas seda ravida ja kuidas kõige õigemad silmatilgad üles leida, vastavad ajakirja 60+ veebruarinumbris Nõmme Silmakeskuse silmaarst Aili Neier, Silmalaseri silmaarst-resident Inger Noor ja Paide Vee tänava apteegi juhataja Kai Kimmel.

Ajakirja 60+ toimetus sai murekirja kolme lapse emalt, kelle 19aastane tütar tunnistas, et on lesbi. Ema ja isa rääkisid tütrega kõik selgeks, nutsid koos, leppisid, lohutasid. Küsisid ja vastasid. Nad teavad, et suudavad tütrele olla toeks ja armastada teda just sellisena, nagu ta on. Kirjutajale tekitab aga muret tütre vanavanemate suhtumine. Nad abikaasaga pelgavad, et nende vanemad ei suuda teemaga leppida. Mis on homoseksuaalsus, kuidas see tekib ja kuidas sellega leppida, kui lähedane inimene tunnistab, et tema armastatu on temaga samast soost, kirjutab ajakirja 60+ veebruarinumbris psühholoog Toivo Niiberg.

Eestlaste ravimtaimeusk üha kasvab. Kui lähtuda kuue Eesti suurima ravimtaimetalu andmetest, siis müüakse ravimtaimede uurija Ain Raali sõnul aastas ühtekokku 14 tonni ravimtaimi. Millal on taimravist kasu, millist taimeteed juua külmetushaiguste korral, kuidas turgutada immuunsüsteemi, jagavad oma teadmisi Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituudi juhataja ja farmakognoosia professori Ain Raal ja taimetark Irje Karjus.

Suvel on seenioril käed-jalad tegemisi täis. Aga millega täita oma päevi talvel? Milliste huvide ja hobidega oma vaimu virge hoida? Kuidas saadavad talve mööda need mehed, kes harrastavad suvist sporti? Oma hobist räägivad Türi väärikad line-tantsijad, Paide käsitööoskajad naised ja lauatennise harrastajad. Ajakirja 60+ veebruarinumbris on juttu ka õmblusnõelast, kuhu käib niidi nõela taha panek kinnisilmi.

Tõenäoliselt ei kujuta paljud meist oma hommikuid tassitäie kuuma kohvita ettegi. Eriti veel pimedal ja rõskel aastaajal, nagu meil praegu. Aromaatne kohv on igati omal kohal ka talvisel õhtupoolikul, kui varajane hämarus vaat et kella viie paiku juba uniseks tegema kipub. Kas kohv on kasulik või kahjulik ja kui palju seda paljude lemmikjooki siis päeva jooksul juua tohib, kirjutavad ajakirja 60+ värskes numbris arstiteadlane ja biokeemik Mihkel Zilmer ning ajakirjanik Anne Lill.

Fotograaf Peeter Langovits veetis 1986. aastal kolm nädalat Tervise sanatooriumis ja armus Pärnusse. Muidugi sisustas ta oma päevi ka fotoaparaadi seltsis tolleaegses Pärnus seigeldes. Värske ajakirjanumber toob lugejani emotsionaalse fotojutustuse 31 aasta tagusest Pärnust.

Köögikülgede autor Sirje Rekkor kirjutab, kuidas korraldada sõpradele kaunis teepidu, et koos uue presidendi vastuvõttu vaadata. Loomulikult on 60+ veebruarinumbris ka retseptid. Muu seas näiteks rukkileivakorvikesed erinevate täidistega ja kaerahelbeküpsiste valmistamise õpetus.

60+ jaanuarinumbris kirjutab Benu proviisor Virge Sokk tüütust kõhugripist. Tea Raidsalu jagab kavalaid nippe kodukoristajale.

Muidugi ei puudu ajakirjast 60+ ka kolumn ja suur ristsõna.