Terviseameti andmetel on grippi haigestumine kasvamas ja paraku on gripi tõttu elu kaotanud ka kolm inimest. Kõik kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka raskete krooniliste haiguste tõttu, kõik olid ka vaktsineerimata.
Gripp on nõudnud kolm inimelu
29. detsember 2016, 11:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
19.-25. detsembril pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4560 haigestunut, neist 49 protsenti olid lapsed. Arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga viis protsenti, nende hulgas kahekordistus grippi või gripitaolistesse haigustesse haigestunute osakaal.
Haigestunute seas on enim kuni viieaastaseid lapsi. Haigestumiste juurdekasv on aeglustunud laste vanuserühmades, kuid üle 30 protsendi kasvanud tööealiste ja vanemaealiste vanusrühmas.
Haigestumine on tõusutrendil
Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal saab grippi haigestumise intensiivsust hinnata ikka veel madalaks, gripilevikut aga laialdaseks. Haigestumine on jätkuvalt tõusutrendil.
Tänavusele gripihooajale iseloomulikuks võib pidada gripiviiruste varasemat kohale jõudmist.
„Kui me tavaliselt hakkame gripiviiruseid registreerima jaanuaris ja viiruste leviku kõrghooaeg jääb veebruari või isegi märtsi, siis sel aastal algasid grippi haigestumised kuu aega varem,“ ütles gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova.
„Haigestumiste üldarv püsib siiski veel madalal tasemel ja selle põhjuseks võib lugeda alanud koolivaheaega, sest reeglina haigestuvad esmalt enim lapsed. Teiseks põhjuseks võib pidada alanud pühi, mis tähendab, et inimesed ei pruugi pöörduda haigestumise korral kohe arsti poole. Hospitaliseerimiste arv näitab aga, et tegelik haigestumiste arv võib olla ametlikust statistikast suurem,“ lisas Sadikova.
Vajavad haiglaravi
E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 70 patsienti, neist 50 viimase kahe nädala jooksul. Hospitaliseeritutest 25 protsenti on olnud vanusrühmas 0-4 eluaastat, 18,5 protsenti vanusrühmas 5-14 ja 12 protsenti vanusrühmas 15- 19 eluaastat. Haiglasse sattunutest tööealisi on olnud veidi üle 24 protsendi, vanemaealisi üle 18 protsendi.
Intensiivravi on gripi tõttu vajanud kuus inimest. Üks inimene oli 57-aastane ja ülejäänud üle 65-aastased. Kõik kuulusid riskirühmadesse. Kolme haigla andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal kolm inimest. Kõik kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka raskete krooniliste haiguste tõttu, kõik olid vaktsineerimata.
Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 62 protsendini. Praegu domineerib Eestis A gripiviirus alatüüp A(H3N2). Kinnituse said 129 A-gripiviirust ja 6 B- gripiviirused.
Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud gripiviirust 285 korral, neist 278 korral on olnud tegu A ja 7 korral B-gripi juhuga.