Magustatud jooke juues ei taju inimene, kui palju kaloreid toode tegelikult sisaldab ja keha ei arvesta nende tarbimist toidukorrana, kirjutab sotsiaalministeeriumi blogis Kristina Köhler, sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik. Sellest tekib vajadus süüa ja rohkem kaloreid tarbida – tagajärjeks ongi kehakaalu kasv.
Lihtsasti tuleb ka sõltuvus, sest suhkur soodustab dopamiini vabanemist ning see tekitab rahuldustunnet ja ergutab rohkem tarbima. Kuna laste tarbimisharjumused hakkavad kujunema juba varases lapsepõlves, on just nemad kõige haavatavamad.
Selliste jookide regulaarne tarbimine võib tekitada kroonilisi ainevahetushaigusi nagu ainevahetussündroom ja II tüüpi diabeet. Lisaks soodustavad ülekaalulisus ja rasvumine südame-veresoonkonna haigusi (insult, infarkt) ja teatavate vähitüüpide teket. Samuti on soodustatud uneapnoe, astma, raseduse komplikatsioonide, menstruaaltsükli häirete, stressi ja depressiooni teke.
Suhkruga magustatud joogid on kõik mittealkohoolsed joogid, kuhu on toote magustamiseks lisatud suhkruid või selle asendajaid. Kusjuures suhkruga magustatud jookide hulka kuuluvad ka magustatud piim ja selle alternatiivid, tee- ja kohvijoogid, energiajoogid, spordijoogid, magustatud vesi, mahlajoogid jms. Üldjuhul kasutatakse toodetes glükoosi-fruktoosisiirupit või sahharoosi, aga ka näiteks suhkruasendajaid, maisisiirupit, pruuni suhkrut, dekstroosi, mett, invertsuhkrut, suhkrusiirupit või roosuhkrut.
Sajaprotsendilist naturaalset mahla või joogipiima ei loeta magustatud jookide hulka – ehkki ka neis leidub suhkruid. Kuna naturaalsed piima- või puuviljasuhkrud on tootes koos vitamiinide ja kiudainetega, siis imenduvad need organismi pikema aja jooksul. Täiskõhutunne kestab seega kauem ja veresuhkru tasemes ei toimu suuri muutusi.