- Kavas on välja töötada eakate erivajadusi arvestavad teenuste juhised.
- Üldhooldekodudel on probleeme, tagamaksdementsete vajadusi.
Kui suur on suur probleem?
20. oktoober 2016, 14:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse kinnitab, et dementsuse probleem saab riigilt tähelepanu. Näiteks heaolu arengukava ja omastehooldajate probleemile lahenduste otsimise käigus.
Selleks on riigikantselei juurde moodustatud hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm, kes töötab tuleva aasta lõpuks välja terviklahendused, mille vahel saavad poliitikud valida. Sealjuures toetutakse Maailmapanga analüüsile hoolduskoormuse leevendamise võimaluste ja võimalike rahastamisskeemide kohta.
„Vananeva rahvastiku küsimus on meie kõigi küsimus."
Kõigi küsimus
Kuuse sõnul ei ole lahenduseks, kui liigutada ühte teenust või abivajavaid inimesi riigi ja kohaliku omavalitsuse rahakoti vahel.
„Vananeva rahvastiku küsimus on meie kõigi küsimus. See ei eelda esimese valikuna ülesannete ümberjagamist, vaid olemasoleva paremat korraldamist,“ ütleb asekantsler, kinnitades, et seda peetakse silmas ka haldusreformi eesmärkides.
Seega üldhoolekande korraldamine on ja jääb kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Küll aga on ministeeriumile suur probleem kohaliku tasandi sotsiaalteenuste kättesaadavuse ebaühtlus ja kõikuv kvaliteet, millele lubatakse aina rohkem tähelepanu.
Kohalike omavalitsuste järeleaitamiseks ja kodulähedaste teenuste arendamiseks pakub riik Euroopa Liidu toetusi. Sel aastal saab taotleda Euroopa sotsiaalfondist rahasüsti hoolekandeteenuste arendamiseks, mis toetavad tööealiste hoolduskoormuse vähendamist ja tööle saamist. 5,3 miljonit eurot läheb jagamisele koduteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, päevahoiuteenuse ja intervallhooldusteenuse osutamiseks.
Kuuse viitab ka uuele heaolu arengukavale 2016–2023, mille üks alaeesmärkidest keskendub sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele. Üheks rakendusplaani tegevuseks on üldhoolduse pakkumine ja arendamine. Kavas on välja töötada eakate erivajadusi arvestavad teenuste juhised, standardid ja nõuded, samuti täpsustada üldhoolekandeteenuse nõudeid ja parandada järelevalvesüsteemi.
Suurenenud huvi
Eelmisel aastal analüüsis ministeerium, kui hästi on omavalitsustes korraldatud dementsusega inimeste hoolekanne. Selgus, et üldhooldekodudel on probleeme, tagamaks teenuseid, mis lähtuvad dementsete vajadustest. Näiteks on probleeme järelevalve tagamisega, kuna õueala ning ruumide lahendus ei toeta seda.
Lahenduste puhul loodab riik ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele.
„Hooldusteenuse turul on praegu suur huvi dementsusega kliendile spetsialiseerunud üldhooldekodude loomiseks. Samuti on omavalitsused hakanud arendama näiteks päevahoiuteenust dementsusega inimestele,“ ütleb sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper.
Huvi tõusu vananeva ühiskonnaga kaasnevate väljakutsete vastu on märgata ka Riigikogus, kus sotsiaaldemokraat Helmen Küti eestvedamisel moodustati sel kevadel omastehooldajate ja hooldajate toetusrühm. Ka see püüab aidata kaasa lahenduste leidmisele, mis leevendaksid hooldajate olukorda ja parandaksid tugiteenuste kättesaadavust.
„Igapäevaelu rahmeldustes ei mõtle paljud meist, et Eestis elab ligi 200 000 omastehooldajat. Nii inimvara kui raha tuleb omastehoolduses targemalt kasutada. Me ei saa mööda vaadata sellest, et ajal, mil Eesti elanikkond vananeb ja maksumaksjate arv väheneb, on paljud inimesed sunnitud tööturult eemal olema, et hooldada oma lähedasi,“ räägib Kütt.
Toetusrühma liige, Ida-Virumaalt valitud saadik Dmitri Dmitrijev (Keskerakond) leiab, et eraldi tuleks vaadelda ka dementsete hooldust. „Dementsed on eakatest kõige raskem rühm, keda hooldada. Ja kui eluiga pikeneb, siis dementsete osakaal hakkab kasvama, „ põhjendab ta.
Dmitrijev peab muu hulgas toetusrühma teeneks, et ühiskonna suhtumine omastehooldajatesse on muutumas.
„See pole loomulik, et pead panema oma elu kõrvale ja riik sind ei toeta. Järgmine küsimus on see, kuidas riik võiks hooldajaid toetada. Kas pakkuda asendusteenuseid või leevendada nende rahalist olukorda? Sest toetus, mida omavalitsused keskmiselt maksavad, on nii väike.“
Opositsioonisaadik peab küll positiivseks, et omavalitsused saavad eurorahaga arendada vajalikke teenuseid. Aga kui Euroopa Liidu raha lõpeb, siis kuidas neid jätkatakse?
„Kui vaatame, mis meil toimub pensionisüsteemi ja haigekassa eelarvega, tekib küsimus, kas teenuste valik ja maht on jätkusuutlikud? Osa omastehooldajaid tuleb küll tagasi tööturule ja sisemajanduse koguprodukt (SKT) kasvab. Aga sellest ei piisa, et kogu arendatavat süsteemi üleval hoida,“ usub poliitik.
Soov pakkuda inimestele rohkem sotsiaalseid garantiisid on Dmitrijevi sõnul loomulik, aga selleks tuleks leida uusi allikaid.
„Ma ei tea, kas tuleks vähendada kaitse-eelarvet või peaks ikkagi algama debatt maksusüsteemi muutmise üle. Küll on aga kindel inimeste ootus, et Euroopa Liidu rahaga arendatud teenuseid pakutakse ka pärast 2022. aastat.“
Kui kohalikele omavalitsustele terendabki tänu eurorahale mingi valgus, siis ülalpidamiskohustusega pereliikmed saavad esialgu loota ainult oma rahakotile.
„Ma ei tea, kas tuleks vähendada kaitse-eelarvet või peaks ikkagi algama debatt maksusüsteemi muutmise üle.“
„Vananeva elanikkonna tingimustes tuleb meil üsna tõenäoliselt avada arutelu selle üle, kui kaugele lähedaste ülalpidamiskohustus tulevikus ulatub,“ arvab sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse. „Perekonnaseadus seab lähedastele küllalt suured kohustused oma pereliikmete ülalpidamiseks. See vajab praeguses demograafilises olukorras arutelu, kas need piirid on endiselt ajakohased.“
Kas me jõuame tulevikus just Rootsi mudelini, kus abikaasadel ja sugulastel puudub kohustus hooldada oma vanas eas sugulasi, aga diskussioon sel teemal võiks alata küll. Miks mitte juba täna?
Artiklid sündisid rahvusvahelises uuriva ajakirjanduse meistriklassis, kus osales kuus ajakirjanikku Eesti väljaannetest, Eesti Päevalehest, Pärnu Postimehest, Põhjarannikust ja Õhtulehest ning venekeelsena Vetšorkast ja rahvusringhäälingu kanalist ETV+.