Pärnu Haigla Ravi tänaval asuvas õendus-hooldusosakonnas on 83 kohta, dementsetele on neist ette nähtud 14 voodikohaga eraldi kinnine osakond. Järjekord sinna pääsemiseks on kuu-poolteist pikk.
„Perearst saadab. Inimesel ei pea olema tingimata dementsus diagnoositud. Tal võib olla kõrvalpõhjusi nagu kõrge vererõhk, haavandid, dementsus on taustaks,“ selgitab Seppik.
Haigla intervallhooldus on hea variant, kui lähedastel on näiteks puhkus planeeritud või nad tunnevad, et ei saa enam hakkama. Patsient kosub veidi, teda uuritakse, omastele jagatakse kasulikke näpunäiteid.
„Turvalises keskkonnas tekib päevarežiim. Tihtipeale on nad koju minnes rohkem tasakaalus.“
„Turvalises keskkonnas tekib päevarežiim. Tihtipeale on nad koju minnes rohkem tasakaalus,“ kinnitab Seppik.
Õendushaigla dementsete osakonnas on palatiuksed avatud, kuid osakonnast patsiendid järelevaatajata välja ei saa. „Me peame tervishoiuteenust osutama nii, et ei kahjusta patsienti. Siin ei ole ametlikult teovõimetud, patsient annab nõusoleku, et ta tahab ravile tulla,“ räägib Seppik.
Seppik soovitab hooldekodudel eri otstarbega ruume rohkem struktureerida, sest nii on lihtsam. Hooldekodudega võrreldes on haiglal muidugi hõlpsam vägivaldsetegi patsientidega toime tulla, kui keegi muutub vägivaldseks, saadetakse ta psühhiaatriaosakonda. Kinnises osakonnas puudub turvamees.
Kui kuu otsa saab, peavad omaksed dementse koju tagasi võtma või leidma talle hooldekodu koha. Enamikus Eesti hooldekodudes on järjekorrad, kohad vabanevad vaid siis, kui keegi sureb.
Omavalitsuse kohale pääsemiseks müüakse lähedasteta vanuri kinnisvara ja kasutatakse enamikku pensionist hooldekodu kulude katteks. Kui vanadekodu eest tasuvad lähedased, jääb juba pere otsustada, kuidas kulusid jaotada. Pärnumaa hooldekodude kuutasu on 450–765 eurot, hind sõltub hooldekodu asukohast, toatüübist, hoolitsusvajadusest ja paljust muust.