“Kõige tähtsam on abielus mõistmine ja kannatlikkus, sest armastus nii kaua vastu ei pea,” A. Tšehhov.
Perekondlikud kohustustused peaksid jagunema võrdselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arutades oma kohustusi perekonnas, on kõige õigem meeles pidada, et need on parimad kohustused meie elus ja kogu maailmas ning ilmselt sellepärast ka preemia kõige kõrgem – armastus, harmoonia ja perekondlik õnn.
Jagades abielukohustusi, on kõige tähtsam mitte rikkuda perekondlikku võrdsust. See tähendab, et mõlemal abielupoolel on õigus tööle, puhkusele ja perekondlikele kohustustele. Mõlemal, ja täiesti võrdselt! Abielu ei pea kujunema vastasseisuks, kus kahel inimesel on seaduslik õigus tülitseda ja armastada ning tihti mõlemad pooled kaotavad. Las need seisud jäävad poliitilistele parteidele. Abielu ei pea muutuma ka korsetiks, mis hakkab saatusele alistunuid sundima olema paremad, kui nad loomult on.
Perekondlikud kohustused peavad olema inimese vaba tahe.
Kõik eraldi võetud perekonnad on unikaalsed. Nii on igas sellises väikeses ühiskondlikus mudelis oma suhtumine, kes mida ja kui palju teeb. Kohustused on ammu läbinud etapi, kui neid jagati meeste ja naiste töödeks. Tänapäeval, kui traditsiooniline meeste prioriteet – raha teenimine – on sujuvalt läinud naiste õlule, ei ole sugugi erandlik, et õhtusöögi valmistamine perele on mehe kohustus, kes suhtub sellesse aga niivõrd loominguliselt, et ei pea kokkamist tööks, vaid hoopis meeldivaks ajaviiteks. Seda enam, et saab söögitegemisega oivaliselt hakkama. Ja pere lausa naudib seda. Mõni mees ei usalda naisele isegi kohvi keetmist.
Tark naine, kes mehe kokkamise ajal puhkab, ei virise pärast maitsvat söögiaega, et peab köögiseinu pudrust puhastama, ning peseb ka nõud rõõmsalt ära. Paljudes kodudes on juba nõudepesumasin, nii pole see töö mingi kohustus. Kui võsukesedki kodutööde tegemisse lülitada - muidugi nii, et see nende õppimist ei sega -, on pereidüll täiuslik. Kui kõike tehakse üheaegselt ja koos, nii et jääb aega koos puhata, liidab see perekonda.
Kui teie pere on materiaalselt nii hästi kindlustatud, et jõuab endale palgata kodutöötaja või koristaja kord nädalas, on see tänapäeval vastuvõetav, seda ei peeta enam tõusiklikkuse tunnuseks või võõra tööjõu ekspluateerimiseks.
Iga naine või mees, kes kavatseb luua perekonna, peab olema valmis vastutuseks kõikide tööde eest, mida tuleb perekonnas teha. Sest keegi ei ole kellelegi midagi võlgu, keegi ei pea sunniviisiliselt midagi toimetama. Kuskil ei ole mitte keegi pannud paika reegleid, mis on ühe või teise pereliikme kohustused. See kõik tuleb omavahel ära rääkida, ja mida varem, seda parem. Rumal oleks jääda ootama, et kõik iseenesest korraldub. Seda ei juhtu!
Arukas oleks alustuseks jagada ära need tööd, mis osapooltele meeldivad. Meeldib ju mõnele lillede või lemmikloomade eest hoolitseda, mõnele aga hoopis turul käia. Ära tuleb jagada kõik, ka kõige tähtsusetumad (nagu teile tundub) kohustused. Pidage meeles, perekonnas ei ole tähtsusetuid kohustusi. Just sellised võivad tekitada teile edaspidi suuri konflikte.
Häid nõuandeid on alati lihtsam anda kui vastu võtta.
Kuid tänapäeval on arukas siiski igapäevase kamandamise asemel sõlmida kohe abielu alguses vastastikune sõprus- ja abistamispakt.