Augustis jõuab Tallinnas lõpule projekt SmartCare ehk lihtsustatult eakate kodujälgimissüsteem, tänu millele võiks eakas hooldekodu asemel kauem oma kodus elada.
Nutiseadmed lubaks hooldekodu asemel kodus elada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nutitehniline lahendus on esimene kord, kui terviseteenused ja sotsiaalhoolekanne ühes tehnilises võimaluses kokku saavad, selgitas üks projekti eestvedajatest, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja asetäitja Raivo Allev.
Ta lisas, et nii on võimalik kodus elava eaka tervisel pidevalt silma peal hoida ja seetõttu võiks nii mõnigi eakas, kes praegu peaks oma turvalisuse huvides tegema raske otsuse hooldekodu kasuks, kodus edasi elada. „Inimesed saavad nii oma harjumuspärases ja armsas keskkonnas kauem viibida,“ sõnas Allev.
Ida-Tallinna Keskhaigla projektijuht Doris Kaljuste selgitas, et praegu käimas oleva projekti sihtgrupiks on need eakad, kellel on krooniline haigus, mille kulgu saab eemalt jälgida, ja kes vajavad east tulenevalt ka sotsiaalset tuge.
Projekt toimub mitmes Euroopa riigis korraga ja iga osaleja peab leidma enda jaoks sobivaima lahenduse. „Meie kodujälgimissüsteemis on põhiliseks abivahendiks tahvelarvuti, millele lisanduvad mõõteseadmed, mis saadavad automaatselt tulemused tahvelarvutisse. Inimene ise ei pea hakkama neid kirja panema ja arsti juurde viima,“ selgitas ta.
Olenevalt inimese vaevustest on seadmega ühendatud kas vererõhuaparaat, kaal, glükomeeter või pulssoksümeeter.
Lihtne harjuda
Doris Kaljuste sõnul on seni uuringus osalenud umbes 80 inimest. Tegu on kliinilise uuringuga, seega pooled osalevatest eakatest teevad tahvelarveti vahendusel koostööd perearsti või haiglaga, pooled kuuluvad kontrollgruppi ja nende koju süsteemi ei paigaldatud.
Nii tegid 25 projektis osalenud eakat koostööd perearstikeskustega ja pidid kokkulepitud ajal mõõtmisi tegema. „Piiranguid me neile ei seadnud. Oli ka neid, kes soovisid neli korda päevas mõõtmisi teha,“ lisas Kaljuste.
Kaljuste sõnul olid eakate esialgsed reaktsioonid väga positiivsed ja harjumisaeg süsteemiga lühike „Kõik mõõteseadmed olid neile ju tuttavad,“ arutles ta.
Arstide ja õdede tagasisidet said eakad lugeda päevikust, kuid õed olid patsientidega ühenduses ka telefoni teel. Samuti oli patsiendil õe ja sotsiaaltöötaja number, millele vajadusel helistada. „Sageli inimesed ei tea, millised võimalused neil on näiteks tellida invatakso, või millistele toetustele neil õigus on,“ sõnas Kaljuste.
Kui süsteem laialdasemalt kasutust leiaks, vähendaks see usutavasti ka arstide koormust. „Hea näide oli vererõhuravimi määramisega. Patsient ei pidanud minema uuesti perearstikeskusesse vererõhku mõõtma, vaid arst nägi eemalt, kas vererõhk langes ja ravim toimis, või langes see liiga palju ja tuli ravimi kogust vähendada,“ kirjeldas ta.
Vähetähtsaks ei saa pidada ka süsteemiga kaasnevat südamerahu, sest õed vastasid patsientidele, kui tulemused olid üle vaadatud ja kõik korras. Ka osalenud inimeste vastustest tuli sama välja. „See, et keegi jälgib ja hoiab silma peal,“ vahendas ta.
Uuringu käigus oli ka neid patsiente, kelle eduka ravimisega oli rohkem muret – nii oli mõõtmistest kohe näha, kui patsient ei võtnud omi rohtusid. Õde sai temaga ühendust võtta ja rahustada, et karta ei tule mitte ravi vaid haigust.
Võiks olla suureks abiks
Projekt SmartCare lõppeb augustikuus. „See on toimiv süsteem ja inimesed on rahul,“ sõnas Doris Kaljuste, kuid lisas, et telemeditsiini projekte on raske hinnata. „Kindlat mõju hakkaksid need avaldama pikema aja jooksul,“ sõnas ta.
Infotehnoloogilised võimalused teeksid süsteemi toimimise tänasel hetkel võimalikuks. Raivo Allevi sõnul on vaja kokku leppida rahastamispõhimõtted: kui suure osa kannaks inimene ise, kui suure omavalitsus ja ravikindlustussüsteem. „Või on perearstid nõus osaga patsiendi pearahast süsteemi rahastama,“ arutles ta.
Kodujälgimissüsteemi maksumus ei tohiks kava järgi ületada 30 eurot kuus. „Ka see on üks uuringu eesmärke, et saada teada, kas inimesed oleks nõus selle summa igakuiselt välja käima,“ lisas Kaljuste.
Eestis lisati kodujälgimissüsteemile ka häirenupu teenus, mida praegu pakub Tallinna linn koos MTÜ-ga Tallinna Koolekande Keskus umbes paarisajale inimesele (http://thk.ee/teenused/sotsiaalvalve-teenus/).
Alates 2007. aastast Tallinnas pakutava teenusega on tagatud reageerimisvalmidus hoolekandekeskuse poolt, kel on olemas teenusega liitunud inimese elamise võtmed, mis tähendab seda, et kui ka lähedased, kes saavad häiresignaali esimesena, on kaugemal, saavad hoolekandekeskuse inimesed appi minna. „Esialgu võib oma korteri võtme andmine olla hirmutav, aga selle aja jooksul pole meil olnud ühtegi pretensiooni,“ kinnitas Allev.
Selle projekti raames häirenuppu kasutanute puhul liideti häire saanute hulka ka perearstid.
Süsteemi saab kindlasti veel edasi arendada, lisades näiteks kukkumisandureid jms. Allev näeb sel võimalusi ka linna koduhooldusteenuse toetamiseks.
Allev tõi tüüpilise näite elust: kui juhtub midagi inimesega, kes on koduhooldusel ja kellel pole lähedasi, on omavalitsusel andmekaitseseadusest tulenevalt väga keeruline teada saada, millisesse haiglasse on inimene viidud. Toimiva digilahenduse korral oleks see info süsteemis olemas.
Tallinnas on hetkel 1100 inimest, kelle juures käivad linna koduhooldajad. Samuti pakutakse uue teenusena omastehooldajate asendusteenus. „Et nad saaks kas või mõne tunni enda jaoks,“ lisas ta. Ka neile võiks sarnasest nutisüsteemist suur kasu olla.
INFO
- Projekti algatajaks on Euroopa Komisjoni ICT Policy Support Programme. Projekti osapooled olid Ida-Tallinna keskhaigla, perearstikeskused (Nõmme Perearstikeskus; Tallinna munitsipaalperearstikeskus) ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.
- Pilootprojekte tehakse lisaks Eestile veel kaheksas Euroopa riigis.
- Sihtgrupis olid patsiendid, kel oli krooniline südamehaigus, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus või diabeet. Patsiendid olid 50+ ning elasid Tallinnas või selle lähiümbruses
Tallinna televisiooni tehtud videolõiku projektist saab vaadata SIIT.