Psoriaas, alternatiivsed ravimeetodid ja tuludeklaratsioon

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: 60+

Mis roll on sinul oma elu filmis? Lihtne küsimus, mida me tavaliselt endalt ei küsi. Tavaline vastus on peategelane. Kuid peategelane ju räägib stsenaristi kirja pandud sõnu nii nagu režissöör seda tahab. Kes on sinu elu režissöör, kes stsenarist, kelle muusika järgi sa tantsid?

Üksi ei saa keegi elus hakkama. Me elame perekonnas, ühiskonnas ja alati mingil määral arvestame teistega. See ongi normaalne, kuid peab olema teadlik, millal olla ise, millal teha nii, nagu keegi teine tahab, millal rääkida kellegi teise sõnu ja miks. Kui sa tead, kes oled ja mida tahad, on lihtsam kompromisse teha ja teistele vastu tulla. Vastasel juhul kaotad enda ja oled nagu tuulelipp. Noortel on see sageli raskem, käib veel enese otsimine ja avastamine, kuid koos vanusega peaks oma olemusele üha lähemale jõudma. Sellest, kuidas hakata oma elu teadlikult elama, kirjutab ajakirja 60+ märtsikuu numbris arst ja psühhoterapeut Epp Veski.

Kui olulised on eestlastele tavameditsiini kõrval alternatiivsed ravimeetodid? Miks üha rohkem inimesi pöördub nn selgeltnägijate ja tervendajate poole? Kuidas suhtuvad klassikalise arstihariduse saanud tohtrid alternatiivsetesse ravimeetoditesse? Kas tervendaja ka tegelikult aitab? Kuidas eristada toetusravi soolapuhumisest, selgitavad ajakirja 60+ märtsinumbris Tartu Ülikoolis arstiteadust tudeerinud Hiina meditsiini keskuse looja Rene Bürkland, Tiibeti meditsiini arst ja Tiibeti Traditsioonilise Meditsiini Kooli üks eestvedajaid, samuti lääne meditsiini tudeerinud Anu Rootalu-Wachsmann, praktilise ajurveda nõustaja Kaja Keil, terapeut, koolitaja, eneseabiraamatute autor ja kirjastaja Kreet Rosin, meditsiiniteaduste doktor Mari Järvelaid, psühholoog Toivo Niiberg ja Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa.

Psoriaas on päritav, mitte nakkav haigus, kinnitab ajakirja 60+ värskes märtsinumbris üks oma ala tunnustatud spetsialist, Tartu Ülikooli Nahakliiniku juhataja dr Külli Kingo. Kõik ketendavad laigud nahal pole psoriaas ja inimene võib elada aastakümneid, ilma et psoriaas avalduks. Ajakirjast 60+ saame teada, kui suur roll on psoriaasi tekkel pärilikkusel, millised teised tervisehädad koos selle haigusega avalduvad, kas psoriaas võib ka eluiga lühendada ja kas vanemas eas on psoriaasiga hakkamasaamine kergem või keerulisem. Oma haiguse loost räägivad mitmed eestlased. Kirjas on ka kuus nõuannet psoriaasi leevendamiseks.

Eestis on mitmeid spaasid, kus tihti kohtab peaasjalikult välismaa vanemaealisi külastajaid, eriti soomlasi. Mis on spaa võlu, kuidas spaas käituda nii, et teisi ei segaks, kui kulukas on spaaskäik ning kas meie spaahinnad on üldse keskmist pensioni saavale pensionärile vastuvõetavad, räägivad 60+ värskes numbris Laulasmaa SPA tegevjuht Sigrid Tammes, Estonia Medical Spa & Hoteli peaarst Anneli Ojasalu, Spaahotell Laine juhataja Irene Väli ja spaad armastavad pensionärid.

Tuludeklaratsiooni peavad estitama pensionärid, kelle tulu oli eelmisel aastal üle 4488 euro ja kellelt aasta jooksul pole tulumaksu õigesti kinni peetud. Tuludeklaratsiooni saab veel esitada 31. märtsini. Kas ja millisel juhul on pensionäril kasulik tulusid deklareerida, millal ja kellele avaldus esitada, kuidas käituda üüritulu ja elamispinna müügi puhul, kas midagi pärides ka tulumaksu võetakse, saate teada ajakirjast 60+.

Köögikülgede autor Sirje Rekkor kirjutab märtsinumbris tervislikust, toitvast ning kosutavast supist. Ta on kirja pannud täpse juhise, kuidas keeta puljongit ning jagab selge leemega maitsva supi keetmise nippe. Ajakirja 60+ märtsinumbrist leiab vanu ja tuntud, aga ka uuemaid supiretsepte.

Sellest, kuidas kevadel oma organism jääkainetest puhastada, kirjutab 60+ värskes numbris Benu Viru platsi apteegi proviisor Sille Krüger.

Ajakirjas on ka uus, sedakorda viimane doktor Haldja lugu. Dr Haldja lahkumiskummardus on segu diagnoosi panemisest, lastepsühhiaatriast ning noorte perede toetusest. Loo on kirja pannud kirjanik Juhani Püttsepp, kes kasutas üleskirjutusi jutuajamisest doktor Kääriga ja samuti arsti üleskirjutusi ehk arhiivi.

Ajakirjast ei puudu ka kolumn, hüva nõu lehekülg, kus on kirjas imed, mida hambapastaga korda saata saab ja lahendamist ootab suur ristsõna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles