Rühm ameerika teadlasi on loonud veretesti, mis võimaldab bakteritest ja viirustest põhjustatud nakkuste kiire eristamisega antibiootikume väärkasutust oluliselt vähendada, vahendab ERR-i teadusportaal Novaator.
Uudne veretest tõotab vähendada antibiootikumide väärkasutust
Näiteks möödunud aastal avaldas (USA) haiguste ennetamise ja tõrje keskus raporti, mille kohaselt sureb ainuüksi Ühendriikides antibiootikumresistentsuse tõttu aastas 23 000 inimest
„Võimalus verd analüüsides välja selgitada, kuidas kõik 25 000 geeni avaldunud on, avas võimaluse uurida keha vastust senisest oluliselt täpsemalt. Hetkel saame umbes 87-protsendilise kindlusega öelda, kas patsienti vaevab bakter, viirus, mõlemad või mitte midagi. Juba käibel olevate testidel jääb see 70–80 protsendi vahele,“ selgitas Duke'i ülikooli rakendusliku genoomika ja täppismeditsiini keskuse direktor ning uue uurimuse juhtivautor Geoffrey Ginsburg Novaatorile antud intervjuus.
Praegu töötatakse testiks kuluva aja ja selle omahinna vähendamise nimel. Testi hind jääb Ginsburgi sõnul kindlasti alla saja, võibolla isegi 50 dollari. Hetkel võtab RNA täielik analüüs aega umbes kümme tundi.
Terviseameti eelmise aasta lõpus avaldatud antibiootikumi teadlikkuse uuring kinnitab antibiootikumide väärkasutamise ohtu Eestis. Üle poolte küsitlusele vastanutest arvas, et antibiootikumid tapavad viirusi ja kolmandik vastanutest olid kindlad, et antibiootikumid ravivad külmetust ja grippi.
Kuigi terviseameti tellitud uuring kinnitas, et reeglina eelneb antibiootikumide väljakirjutamisele käik arsti juurde, on arstid tunnistanud, et surve saada antibiootikume tuleb sageli patsiendilt. 11% küsitlusele vastanutest ütlesid, et nad saavad antibiootikumide jaoks retsepti ka helistades või arstile kirjutades. Inimesed on sageli seisukohal, et kui korra on ravim ühe haiguse puhul aidanud, siis võib sama tulemust oodata ka järgmisel korral. Antibiootikumide isetarvitamise lõpptulemuseks võib olla see, et tõsise häda korral need enam ei toimi.