Igapäevastes asjatoimetustes puutume kokku väga erinevate lepingutega. Meil on näiteks tööleping või muu töötegemisega seotud leping. Pangaga on ka mitmeid lepinguid sõlmitud. On üürilepingud, aga ka telefonioperaatoriga sõlmitu ning auto liikluskindlustusleping.
Lepingute sõlmimisel ja oma kohustuste täitmisel on vaja teada oma õigusi ja ka kohustusi. Nende täitmisel on mitu rusikareeglit, mille meenutamine ei ole kunagi üleliigne.
Järgi lepingu vorminõudeid
Kehtiva tsiviilõiguse reeglite kohaselt saame asju ajada vormivabaduse põhimõttest lähtuvalt. See tähendab kõige lihtsamalt seletades, et kui seaduses on konkreetsele lepingule vorminõue ette nähtud, tuleb seda ka järgida. Me võime lepingu sõlmida näiteks suuliselt, kirjalikult, elektrooniliselt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või hoopiski notariaalselt.
Suuline leping on kõige lihtsam kasutada ja kõige raskem tõendada. Seda juhul, kui tekib lepingu üle vaidlus. Igapäevased poeskäigud, turul ostlemised teemegi suulise lepinguga. Müüja antud ostutšekk jääb meie suuliselt sõlmitud lepingut kinnitama.
Kirjalik leping eeldab, et see on vormistatud paberil ja mõlemad pooled on selle ka allkirjastanud. Allkirja võib anda ka digitaalselt.
Elektrooniline vorm on õiguslikult kirjaliku vormiga samaväärne ja poolte kokkuleppel saab seda alati kasutada. Lisaks digiallkirjale kasutame pangaga suhtlemisel mõnikord ka paroolikaarte. Ka nii toimetades rakendame elektroonilist vormi.
Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tähendab, et saadame teateid ja muud vajalikku infot teisele lepingupoolele e-kirjaga, mobiilisõnumiga või mõnel muul moel, millest jälg maha jääb. Seda vormi võib kasutada ainult seaduses lubatud juhul. Kui seadus nõuab kirjalikku vormi, siis me kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi kasutada ei tohi.
Notariaalne vorm on õiguslikult kõige tugevam ja kindlam. Sellised lepingud teeb meile notar. Lepinguvabaduse põhimõte annab võimaluse sõlmida poolte kokkuleppeline leping tugevamas vormis, kui seadus nõuab. Näiteks kirjaliku lepingu asemel notariaalne leping. Kuid kokkuleppel ei saa me sõlmida õiguslikult vormilt nõrgemat lepingut. Näiteks suuliselt kokku leppida, kui seadusetäht nõuab kirjalikku vormistamist. Kui me vorminõudeid ei täida, oleme sõlminud õiguslikult mitte kehtiva tehingu.
Töösuhetes on erinevaid lepinguid
Töösuhte kõige levinum lepinguliik on tööleping. Lepingupoolteks on tööandja ja töötaja, kelle omavahelised õiguslikud suhted on põhiliselt kirjas töölepingu seaduses. Töölepinguga töötades on töötegijale tagatud kõik tööõiguslikud garantiid, mida seadus ette näeb.
Praktikas tuleb sageli ette, kui tööandja pakub teile töölepingu asemel võlaõiguslikku lepingut, kas siis töövõtulepingut või käsunduslepingut. Mis vahe siis nende lepingute õiguslikul sisul on ja millised võimalikud probleemid võivad sellise lepingu sõlmijat üllatada?
