Talviseid soojaperioode olnud sel sajandil ennegi

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lumeta talved pole paraku midagi erakordset.
Lumeta talved pole paraku midagi erakordset. Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) meteoroloogiaprofessori Sirje Keevalliku sõnul on detsembrikuiseid soojaperioode olnud ka varem sel sajandil  ning lumeta jõulupühi on olnud ennegi.

„Tallinnas tõusis päevane maksimumtemperatuur vähemalt 8 kraadini aastatel 1924-1953 12 korda, järgmise 30 aasta jooksul mitte ühtegi ja aastatel 1984-2013 taas 19 korda,“ ütles selle sajandi detsembrikuudes haruldasi soojapäevi vaadelnud professor Keevallik.

Kommenteerides pühapäeval Tallinnas mõõdetud 11,6 soojakraadi, tunnistas Keevallik, et see on viimase sajakonna aasta detsembrikuu rekord, sest varasemad päevased maksimumtemperatuurid olid 10,4 kraadi aastal 1953 ja 10,7 aastal 2006.

„Aga tõestuseks, et Eesti jaoks on normaalne väga suur võimaluste vahemik, võib öelda, et 1978. aastal oli Tallinnas 31. detsembri öösel 32,2 ja 30. detsembril 29,7 kraadi külma. Ka möödunud aastal algas detsember 16 miinuskraadiga,“ meenutas Keevallik.

Kommenteerides võimalust, et Eesti ilm muutubki sarnaseks Pariisile, kus ilm püsib ka talvel valdavalt plusskraadides ning lund sajab vähe ja harva, märkis Keevallik, et päikeserežiim jääb siiski Eestis ja Pariisis erinevaks.

„Isegi siis, kui lund enam üldse ei saja ja detsembri keskmine temperatuur tõuseb Tallinnas praeguselt –1,9 kraadilt +5,5 kraadini, nagu see on Pariisis, jääb päikesekiirguse režiim igal pool ikka samaks. Sellist pikka pimedat ööd ja trööstitult hämarat päeva, mis meil praegu valitseb, Pariisis ei tunta,“ selgitas professor Keevallik TTÜ saadetud pressiteates.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles