Lemmiklooma võtmist tuleb hoolega kaaluda

Eveliis Vaaks
, 60pluss@ajaleht.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lemmikloomad
Lemmikloomad Foto: Bildhuset / Scanpix

On mitu põhjust, miks seenior tahab lemmiklooma võtta: soov leida seltsiline, viljeleda koos loomaga aktiivsemat elustiili või tahe kellegi eest hoolt kanda ja oma armastust jagada.

Sotsiaalpedagoog Anu Aaviku sõnul on sotsiaalne toetus üks peamisi põhjusi, miks üha rohkem oma üksindustundele just lemmiklooma näol lahendus leitakse. „Tunne, et meie vajame kedagi ning et ka meid vajatakse, on inimesele äärmiselt oluline,” räägib ta.

Tihti võib auväärses eas juhtuda, et lapsed on kolinud kaugele, sõbrad on kehva tervisega või siitilmast juba lahkunud ning inimene on jäänud peaaegu üksikuks. „Loom asendab suhtlemise ja sotsiaalse toetuse puudust, sest näiteks koeraga on võimalik luua suhe just nagu teise inimesegagi,” lisab sotsiaalpedagoog.

Tundmus, et keegi vajab hoolitsust ja armastust, annab inimesele jõudu edasi elada. Ka leinas on loomast suur abi. „Kui abikaasa sureb ning vanur jääb üksi, võib esimese hooga elumõte täitsa ära kaduda. Armastust vajav koduloom on suureks toeks,” lisab ta.

Koer kui terviseparandaja

Et tänu lemmikloomale tunneb omanik, et teda vajatakse ning et tal on eesmärk, on üldiselt ka tema tervis parem. „Depressiooni ning ärevust esineb vähem, mis on otseselt teiste haiguste tekkimisega seotud,” selgitab Aavik.

Lisaks sotsiaalsele toetusele on koera võtmisel ka teine positiivne tulem – loomaga peab jalutamas käima ja seetõttu saab koeraomanik aktiivse elustiiliga ka oma füüsisele teene teha. „Pole harv juhus, kui koeraga jalutades tutvutakse teiste jalutajatega, seega aitab koer kaudselt kaasa inimeste sõprussidemete loomisele,” ütleb Aavik.

Kuigi Aaviku sõnul võib inimesel tekkida hea side mistahes loomaga, toob ta paralleeli just kassi ja koera vahel. „Mul on endal nii kass kui ka koer ja ma näen, et tegelikult on sidemes erinevus küll, kass on rohkem isepäisem. Kui aga ­inimese liikumine on piiratud, siis loomulikult on kassi eest kergem hoolt kanda kui näiteks koera eest,” räägib ta.

Kassi eest kerge hoolitseda

Osaühing Ossu lemmikloomapoe juhataja Mariana Hallikase sõnul on väiksematest koduloomadest eakale kõige sobilikum variant merisiga, sest tema on päevase eluviisiga isend, kes on üsna mütakas ning pole eriti kiire tegelane. „Merisigade, jäneste, hiirte ja hamstrite juures on oluline neid aeg-ajalt puurist välja lasta, et nad saaksid toas vabalt ringi joosta. Hiir või hamster võib pensionärile sedavõrd väle olla, et ega ei kujuta ette, et vanem inimene looma järel jookseks,” räägib Hallikas.

Hallikase sõnul on pisut suuremakasvulistest lemmikloomadest eakal kõige lihtsam hoolitseda just kassi eest. „See on väga iganenud arusaam, et kassi tuleb õue lasta. Seega, kui tervis pole enam nii hea, et oleks võimalik iga päev mitu korda lemmikuga õues jalutamas käia, on just kass kõige mõistlikum variant,” ütleb Hallikas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles