1. märtsist hakkas kehtima rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus. Võrreldes kehtinud seadusega laiendati elusdoonorite ringi ja nüüd saab elundi annetada ka isikule, kellega on annetajal geneetiline või emotsionaalne side.
„Seadusemuudatus puudutab iga Eesti kodanikku, kes tahaks tulevikus olla doonor või inimesi, kes vajaksid elupäästva ravina siirdamist,“ ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.
Kehtinud seaduse kohaselt võis elusdoonor kõikide meditsiiniliste ja nõusolekukriteeriumite täitmisel oma elundi annetada lastele, abikaasale, vanemale, vanavanemale või nende laste sugulastele. Alates märtsist saab oma elundi annetada ka isikule, kellega on geneetiline või emotsionaalne side. Geneetiline side tähendab, et doonor ja retsipient on omavahel suguluses. Emotsionaalne side tähendab ühelt poolt kiindumust kahe inimese vahel, teisalt ka sõprust.
Selleks, et välja selgitada elusdoonori elundi annetamise motiivid ja põhjused, on nõutav, et annetaja läbiks psühholoogi või psühhiaatri juures nõustamise, kes tuvastab ka doonori ja retsipiendi vahelise emotsionaalse sideme. Nõustamise eesmärk on potentsiaalset elusdoonorit kaitsta. Kui psühholoogilise nõustamise käigus selgub, et elundidoonoriks saamine ei ole vabatahtlik või annetamise eest saadakse majanduslikku kasu, on isiku saamine elundi elusdoonoriks välistatud.
Uus seadus täpsustab ka, kuidas avaldada tahet olla elundidoonor. Selleks on mitmeid võimalusi.
Soovi doonor olla saab avaldada terviseinfosüsteemi kaudu, kus on võimalik kirja panna, kas soovite olla pärast surma rakkude, kudede ja elundite doonor, samuti väljendada oma keeldumist olla rakkude, kudede ja elundite doonor aadressil https://www.digilugu.ee
On võimalik täita doonorikaart ja kanda seda kaasas või avaldada oma tahet muul kirjalikul viisil aadressil http://www.elundidoonorlus.ee
Oma soovist võib rääkida pereliikmetele või lähedastele.
Uue seadusega luuakse ka riigisisesed eeldused liitumiseks rahvusvaheliste elundivahetusorganisatsioonidega, mis omakorda annab Eesti elanikele võimaluse saada elundi siirdamist valdkonnas, milles Eestil võimekust pole.
Oluline seadusemuudatus on ka see, et Eestis hakatakse esmakordselt pidama ühte elundipõhise siirdamise ootelehte. Elundeid võib siirdada ootelehel registreeritud inimesele, kes on Eestis elav Eesti kodanik, siin elav välismaalane, kelle on pikaajaline elamisluba või Euroopa Liidu kodanik, kelle on alaline elamisõigus.
Elundeid võib edaspidi siirata ainult piirkondlikus haiglas, millel on vastava elundi siirdamiseks käitlemis- ja tegevusluba.