Ülekoormusest tingitud kroonilise vaevuse ravi ja sellest paranemine võib osutuda ebapiisavaks, mille tagajärjel võib tekkida eluaegne puue või töövõimetus. Töötajale tähendab see isiklikke kannatusi ja sissetuleku kaotust, tööandjale tootluse langust ning riigile suuremaid sotsiaalkindlustuskulusid.
Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustest areneb välja aja jooksul ja on tingitud kas tööülesannete täitmisest või töökeskkonnast. Ülekoormusvigastused võivad tekkida nii üla- kui ka alajäsemetes, sealhulgas õla- ja kaelapiirkonnas, randmetes, küünarnukkides ja põlvedes, ning olla tingitud tööst, mis nõuab ebaloomulikku asendit ja ebaharilikke või korduvaid või kiireid liigutusi. Vaevusi võib olla mitmesuguseid alates ebamugavustundest ja nõrgast valust kuni tõsisemate haigusteni, mille põhjusel ei saa inimene tööl käia ning ta peab end haiglas ravima.
Qvalitas Arstikeskuse peaarst Toomas Põld räägib, et võrreldes teiste maadega diagnoositakse Eestis kutsehaigusi vähem. „Erinevused diagnoosides on tingitud nii klimaatilistest eripärasustest kui ka töökultuurist,“ selgitab dr Põld. „Skandinaavias pööratakse töökeskkonna ohutegurite vähendamisele rohkem tähelepanu ja investeeritakse töötervishoidu märksa rohkem. Haigusi diagnoositakse varasemates staadiumites ja taastusravi on kättesaadavam. Seega on meie number väiksem just sellepärast, et paljud kutsehaigused jäävad diagnoosimata,“ lisab Qvalitas Arstikeskuse peaarst.
Töötajale tähendab kutsehaigus sotsiaalset survet, seetõttu ei ole töövõtja sageli kutsehaiguse diagnoosimisest ise huvitatud, sest kardab tööd kaotada või seda, et ta pannakse tegema vähetasuvat tööd. Tööandjale on aga uue töötaja palkamine tihti odavam kui kutsehaiguse diagnoosi saanud töötaja töötingimuste muutmine.
Dr Põllu sõnul on Qvalitas Arstikeskuses viimaste aastate jooksul leitud palju pehmete kudede haigusi, mis on seotud lihaste ülepingutusega, karpaalkanali sündroomi (randme piirkonna ülekoormusest tingitud haigus) ja liigeste kahjustusega, mis on samuti tekkinud ülepingest ja sundliigutustest.
Paljusid probleeme saab aga vältida või vähendada märkimisväärselt nende raskusastet, järgides kehtivaid tööohutuse ja töötervishoiu seadusi ning hea tava suuniseid, mis näevad ette tööülesannete hindamist ja vigastuste ennetust. Tihti aga ei pöörata neile piisavalt tähelepanu. Tulemuseks on kutsehaiguste pidev kasv.
28. veebruaril on rahvusvahelise ülekoormusvigastuste teadvustamise päev. Päeva eesmärk on rääkida erinevate tööst tingitud luu- ja lihaskonna vaevuste põhjustest ning kutsuda inimesi ja ettevõtteid üles pöörama rohkem tähelepanu töötervishoiu kontrollile.
Luu- ja lihaskonna vaevused on Euroopa Liidus kõige levinum tööga seotud terviseprobleem: 25 protsenti Euroopa töötajatest kaebab seljavalu ja 23 protsenti lihasvalu üle.