Selle asemel, et lasta lapselapsel üksinda arvutis nokitseda, tasub vanaemal ja vanaisal üles otsida tuttavad lauamängud või mõni uus mäng koju hankida.
Lauamängud liidavad vanavanemaid ja lapselapsi
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
19. veebruar 2015, 12:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänane maailm on praeguste seenioride noorusajaga võrreldes individualistlikum. Lapsed on pandud maast-madalast konkureerima, vanavanemaid vaevab üksildus. Kuigi lõhe vanavanemate ja lastelaste kogemusmaailma vahel on Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi direktori Kristi Vinteri hinnangul suurem kui kunagi varem, ei asenda miski inimlikku suhtlemist ja elukogemust.
Vanavanemad kasvasid ajal, kui televisioon ja tehnoloogia mõjutasid kasvamist tunduvalt vähem. „Vahetuteks kontaktideks pereliikmete ja eakaaslastega oli aega rohkem. Kogemused olid vahetud, mitte ekraani kaudu tulnud ja arusaam maailmast toetus pigem sellele, mida kogemus ütles ja näitas. Õuesoleku aeg ja liikumisaktiivsus olid tunduvalt suuremad,” kirjeldab Vinter.
Silmast silma suhtlemist napib
Lapse suurim mõjutaja on kasvatusteadlase sõnul ekraanidest küllastunud keskkond. Nutivahendid satuvad paljude laste kätte juba enne, kui nad kõndima ja rääkima hakkavad. Uurimused näitavad, et digimaailm köidab eelkooliealisi lapsi sedavõrd, et hakkab röövima aega muude oluliste tegevuste arvelt.
„Silmast silma suhtlemist jääb vähemaks ja suhtedki on vanema põlvkonnaga vähem lähedased. Tänastele lastele heidetakse ette suuremat materiaalsust. Nad hindavad asju, mitte häid suhteid,” räägib Vinter.
Vinteri jutu järgi saab peredes, kus lastega palju tegeldakse ning digivahendid ja muud asjad pole nii olulisel kohal, vähendada suhete taandamist asjade omamisele. „Kui (kultus)mänguasja või riideeset omad, siis oled sõber, kui mitte, siis arvatakse sind sõprade ringist välja. Sellist kauplemist kogevad nii lasteaia- kui algklassiõpetajad kahetsusväärselt sageli,” ütleb Vinter.
Lapsed tahavad, et hoolitakse
Kasvatusteadlane ütleb, et lapselapsi meelitab vanavanemate juurde teadmine, et seal on hea ja teistsugune kui kodus. „Meelitada aitab see, kui laps tajub, et temaga tegeldakse, tema tegemistest huvitutakse ja temast hoolitakse. Tüütavaks muutumist saab vältida mitmekesiste tegevuste pakkumisega,” lausub ta.
Vinter soovitab vanavanematel teha lastelastega teistsuguseid asju, kui nad kodus teevad. „Vahelduse pakkumine kodusele argipäevale on see, mis kutsub järeltulijaid külla ja nendega liidab,” leiab ta.
