Vanaema kiri lapselapsele
Sain su kirja kätte ja püüan kiiresti vastata, sest mind teevad murelikuks sinu seisukohad. Tunnen sind lapsepõlvest toreda ja naeruhimulise tirtsuna. Nüüd, kui lõpuks oled haritud neiu ja omad uues elukohas uut töökohta, oled liialt nukker, endasse tõmbunud ja isegi morn. Tundub, et sul pole eriti palju sõpru.
Tean, et oled tagasihoidlik ja viisakas. Samal ajal tõsine ja arukas töötaja - tõeline professionaal ja leid sinu tööandjale. Kuid oled vist sellega läinud liiale. Näen vaimusilmas, kuidas sa hiilid, silmad maas, oma töökoha juurde ning pingutad, et jääda nähtamatuks.
Sa hoidud kõikidest eemale ja kõige rohkem kardad, et keegi kõnetab sind. Sa ei ole ju välisriigi agent, et niimoodi ennast varjama peaksid. Millal sind kompleksid üles leidsid? Millal muutusid ilmetuks halliks hiirekeseks? Sa ei ole olnud alati selline. Kuhu sa kaotasid oma elurõõmu?
Kas on asi selles, et sa ei armasta iseennast? Kas sa veel mäletad, kuidas tahtsid saada näitlejaks? Siis, kui olid kümnene. Kuidas proovisid ema kleite ja kingi ning laulsid peegli ees. Kuidas sa vaimustusid oma peegelpildist ja olid kindel, et peeglis on tõeline täht. See olid ju sina!
Vaata korraks peeglisse! Mitte kartlikult ja kiiruga, nagu sa teed, kui hommikul tööle lähed. See oled ju sina – ilus, seksuaalne ja andekas! Kuidas sa võisid mõelda, et elu on igav ja õnne pole kuskilt tulemas. Küllap saatus ootab sind järgmise nurga taga, tuleb ainult muuta oma suhtumist iseendasse. Iseennast tuleb armastada, hellitada.
Kui minule nooruses hall tuju peale tuli, läksin juuksurisse, lõikasin uue soengu või värvisin juuksed teist värvi, nii et kõik seda kohe märkasid. Osta endale kindlasti see imeilus kleit, millest sa mulle sellise õhinaga kirjutasid. Ma ei usu, et pole sinu numbrit. Ma ei usu, et kõik riided on ainult piitspeenikestele. Mine poodi, uuri ja proovi. Sa ei ole sugugi paks, nagu sulle endale tundub. Sa lihtsalt ei ole selline kuivik, nagu praegu moes on. Mäletan, et minu noorusajal rääkisid mehed:“... kuivatatud kala sobib ainult õlle juurde“. Ma ei ole kuulnud, et mõni mees lahutas selle pärast, et tema naine priske oli.
Kui sa aga siiski ei muuda oma arvamust oma keha suhtes, võta midagi ette. Praegusel ajal on nii palju võimalusi. See oli minu noorusaeg, kui lihtsalt nälgisid üks päev ja jõid ainult vett. Ja kui see ei aidanud, nälgisid jälle. Ma ei tea siiani, kas see ikka oli tervislik.
Ära hoia oma andeid peidus! Kas keegi sinu töökaaslastest üldse teab, kuidas sa mängid kitarri, kui palju tõsiseid raamatuid läbi lugenud oled, kui hea kokk sa oled, kui hea jalgpallur sa olid lapsepõlves? Kindlasti pole sa kellelegi sellest maininud. Kirjutad, et keegi ei kuula sind. Aga internet? Sealt võid sinagi sõpru leida ja neile kõigest rääkida.
Kui sõbrannad kiidavad sinu tagasihoidlikkust, ära usu neid. Nad tahavad sinu paistel ennast rohkem esile tuua. Ära unusta, et kõik mehed armuvad silmadega. Aga ka seda ära unusta, et ei vali nemad, vaid sina!
Elus otsi alati rõõmu, uue päeva pead elama paremini kui eelmise. Tuhkatriinu kaless muutus kõrvitsaks, kuid ikkagi ta abiellus printsiga. Olen kindel, et halli hiirekese mask ongi ainult mask, mille sa varsti maha tõmbad. Edu sulle!