Miks ei saa suur osa inimesi oma kehakaalu kontrolli alla? Rahvusringhäälingu teadusportaalis vastab sellele küsimusele Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor Kristjan Port.
Ära looda tahtejõule, see on nõrk lihas!
2. veebruar 2015, 17:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ERR Novaatoris ilmuvas auhinnatud „Ühe minuti loengute“ sarja videos annab Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor Kristjan Port nõu, kuidas eelkõige keha ja kaaluga seotud uusaastalubadustest kinni pidada.
Mõned tähelepanekud, mida on teinud teadlased ja mida võib igaüks enda peal kontrollida.
Esimene. Kui oled üle 25aastane, siis lisandub iga päev sinu kehas, peamiselt rasvkoes, umbes viis grammi seda, millest rasvkude koosneb. See on umbes sama palju, kui kaalub 10sendine münt. Tegemist on küllaltki loomuliku protsessiga. Nagu on ka loomulik, et naised on kulukamad ja nendel koguneb rasva iga päev umbes kahekümnesendise eest. Pealegi on need viis kuni kümme grammi nii tühised, et las olla! Kuni ühel päeval märkame neid juba liigsete kilodena. Viis grammi päevas teeb aastas paar kilo. Kümme grammi – kaks korda rohkem.
Teine. Inimesele meeldib püstitada suuri eesmärke. Mõne grammi pärast ei hakka ta vaeva nägema. Seetõttu ootab ta, et probleem kasvaks suuremaks. Selline probleem on omamoodi püha, väärib isegi lugupidamist, sellest saab isegi ilus lootus, millega tegelemisele eraldatakse isegi tähtpäev. Ühtlasi, mida suurem on probleem, seda lihtsam (püham, õigustatum, lugupidavam) on seda edasi lükata. Näiteks uue aastani.
Kolmas. Inimesi iseloomustab, et oma huvide vastastel sammudel lastakse sündida ilma pikemalt mõtlemata. Aga millegi kasuliku tegemiseks peab esmalt juurdlema ning siis sõlmitakse endaga kokkuleppeid. Umbes pooled lapseeast vanemad inimesed sõlmivad iseendaga mingisuguseid uue aasta lubadusi. Suur osa neist lubadustest sõlmitakse oma kehaga.
Probleem on selles, et järgmise aasta alguseks on vaid igal kümnendal õnnestunud lubatu enam-vähem teoks teha. Lubaduste murdmise põhjuseid on mitmeid: sa pole harjunud seda tegema, sa püstitad ebarealistlikke eesmärke, teed rohkem, kui on kasulik, sealhulgas pingutad liiga palju, investeerid ressurssi, eriti raha lootuste täitumise ettemaksuna, teed eesmärgist endale uue probleemi, see tähendab, et hakkad tajuma, et kogu pingutus pole kulu väärt. Ja nii siirdud nende 90 protsendi sekka, kes ...
Mida võib õppida kümnelt protsendilt õnnestujatelt? Ära plaani teha suuri hüppeid väikeste asemel. Tee pisikesi samme. Tee neid kohe ja jätkuvalt.
Püüad peatada vanu käitumisi, selle asemel et luua uusi. Keskendu tegutsemisele, mitte vältimisele.
Kogud informatsiooni, et tegutseda. Inimesed pole nii ratsionaalsed, pigem on nad emotsionaalsed. Tegutse!
Keskendud abstraktsetele eesmärkidele, selle asemel et teha konkreetseid samme.
Protsessid, mis kulgevad aeglaselt, nagu kehakaalu tõus ja töövõime, vastupidavuse, jõu ja tervise vähenemine, ei allu kiirele käskimisele. Kasuta nende nähtuste vastu ende enda taktikat – tee vähe, aga järjekindalt.
Tegele viie grammiga, mitte viie kilogrammiga! Rakenda päevas umbes 10 kuni 15 minutit füüsilist koormust, soovitatavalt harjutusi, mis sulle ei meeldi, kuna need näitavad kätte nõrgad kohad. Nagu öeldakse, esimeses klassis õppimisest on mitu korda rohkem kasu kui ülikooli viimasest kursusest.