Võib-olla olete teiegi seisnud nõutult leti ees, kui apteeker on küsinud: „Kas soovite originaal- või geneerilist ravimit?” Kumba eelistada? Mille põhjal otsustada? Otsustama peate aga teie, sest ravim on määratud teile ja teie haiguse ravimiseks.
Originaalravimi nimetus tuleb sellest, kui ravimifirma avastab uue molekuli ja patenteerib selle. Originaalravimi tootjal võtab selle turule toomine aega 10–15 aastat ja maksab miljardeid dollareid. Patendiaeg kestab 15–20 aastat.
See on aeg, mil ravim on patsiendile kallim. Selle ajaga peab ravimifirma saama kaetud kulud ja teenima kasumi, et saaks arendada uusi ravimeid. Originaalravimid on apteegis koopiaravimitest enamasti kallimad seepärast, et nende väljatöötamine ja selleks tehtavad uuringud on olnud väga kulukad.
Mis on geneeriline ravim?
Patendiaja lõppedes võivad ka teised ravimifirmad sama toimeainega ravimeid tootma hakata. Sellest ka nimetus – geneeriline ehk koopia- või analoogravim.
Et originaalravimi tootja on toimeaine efektiivsust ja ohutust tõestanud, ei pea teised ravimifirmad seda enam tegema. Küll aga peab koopiaravimi tootja tõestama, et ravimi toimeaine jõuab vereringesse samasuguses kontsentratsioonis ja sama aja jooksul nagu originaal.
Et ravimit saaks tööstuslikult toota, lisatakse sellesse ka abiaineid (peale toimeaine sisaldavad ravimid ka abiaineid) ja kuigi geneeriline ravim tehakse originaaliga enamasti võimalikult sarnane, võivad selle abiained siiski originaalravimist erineda.
Tänapäevased abiained võivad mõnel inimesel tekitada koos- ja kõrvaltoimeid, samuti on mõni inimene tundlik ravimites kasutatud abiainete, nagu laktoosi, pähklivõi ja suhkrute vastu. Mõni koopiaravim võib originaalist erineda imendumiskiiruse poolest. Ravimi toimet mõjutavad ka toitumine, füüsiline aktiivsus ja kaasuvad haigused.
Alates 2010. aastast peab apteeker arsti retsepti põhjal patsiendile pakkuma kõige odavamat ravimit. Patsiendil on aga alati õigus küsida teisi sama toimega ravimeid, sealhulgas originaalravimit.
Et koopiaravimi piirhind võib muutuda aastas neli korda, ei paku apteeker alati sama firma ravimit, vaid seda, mis retseptil märgitud toimeaine põhjal on sel hetkel odavaim.
Eesti ravimiturul on ligi pooled arstirohud juba geneerilised ravimid ja seetõttu on patsiendil valikuvõimalus. Koopiaravimid on efektiivsed ja vastavad igati kvaliteedinõuetele ning on enamikule inimestest nii rahaliselt kui ka ravitoime seisukohast hea alternatiiv.
Mida keerulisem ja raskem on haigus, seda olulisem on, et originaal- ja koopiaravim oleksid identsed, peavalurohu puhul see nii oluline pole. Kui on meditsiiniline põhjus, miks patsient peab võtma kindlat ravimit, teeb raviarst retseptile sellekohase märkuse.
Suhtumine on erinev
Ise apteegis leti taga töötades näen erisuguseid suhtumisi nii originaal- kui ka koopiaravimitesse. Osa inimesi eelistab kallimaid ravimeid, sest neil on originaalravimi suhtes suurem usaldus. Samuti võib täheldada arsti rolli: kui juba arst soovitab, siis patsient ei pööra hinnale suurt tähelepanu.
Originaalravim on tuttava karbiga ja teada-tuntud tablettidega ning see ei muutu nii tihti kui geneerilise karbi välimus. Odavat analoogi peetakse kehvemaks, aga usun, et see on pigem psühholoogilist laadi suhtumine.
Julgen väita, et kõik Eestis kättesaadavad ravimid, mida müüakse apteegis, on olenemata tootjast kvaliteetsed ja efektiivsed. Originaal- ja koopiaravim on võrdsed, kuid paraku on inimesed erinevad. Dalai-laama on öelnud, et poole oma elust inimene rikub tervist, teise poole tegeleb selle parandamisega. Kandke hoolt oma tervise eest!