Peavalu võib märku anda erinevatest hädadest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peavalu.
Peavalu. Foto: Erakogu

Arstide sõnul on vähe inimesi, kes ei tea, mida tähendab peavalu, sest see on üks levinuim kaebus, millega tohtri poole pöördutakse. Kui valdavalt on tegemist mõne muu tervisehäda sümptomiga, mida annab ravida, siis peavalu kui haigus ise on salakaval ja allub ravile halvasti.

„Mul oli üks noor tudengineiu, umbes 22aastane, kes läks Tartusse õppima. Seal tabas teda selline hoog, et tekkis ühe kehapoole halvatus, mis loomulikult noort inimest meeletult ehmatab,” räägib oma erakordsest juhtumist Mähe perearst dr Vanda Kristjan. „Ta kutsus kiirabi ja viidi haiglasse, kus tehti kõik kompuutri- ja muud uuringud ära ning kõik oli justkui korras. Haiglas olles tekkis tal aga peavalu ja nii said arstid aru, et see on ikkagi migreen.”

See on Vanda Kristjani erakordsemaid peavalujuhtumeid, kuigi tohter on Mähel perearstipraksist pidanud juba 11 aastat ja peavalu kurtvad patsiendid on tema sõnul igapäevane nähtus. Tavaliselt osutub valu otsmikupiirkonnas, oimusagarate ümbruses ja mujal mõne teise haiguse kõrvalnähuks või sümptomiks, kuid umbes kord kuus satub perearsti juurde ka inimene, kelle jaoks peavalu ongi haigus ise.

„Arsti jaoks on see suur ja lai teema ning alati kui inimene tuleb sellise kaebusega, võib selle taga olla nii lihtne kui ka väga keeruline probleem. Me ei tea seda kunagi,” räägib dr Kristjan.

Kõik algab küsitlusest

Doktor Vanda Kristjani sõnul peab arst peavalu kurtva patsiendi puhul esimese asjana välja uurima, mis valuaistingule eelnes ja sellega kaasnes. Seetõttu küsitleb arst patsienti põhjalikult, sest Kristjani kinnitusel saab väga palju peavalu põhjuseid diagnoosida ainuüksi küsitluse alusel. „Me uurime näiteks, kas on põletikulisi haigusi või pingelisemaid perioode, sest peavalu võivad muuhulgas anda ka viirusinfektsioonid, hambaprobleemid, erinevad traumad, füüsiline ja emotsionaalne üleväsimus, kroonilised üldhaigused ning südame- ja veresoonkonnahaigused.”

Dr Kristjani kinnitusel tuleb kindlasti kasuks see, et perearst tunneb oma patsienti ja teab, mis kaasuvad probleemid sellel inimesel veel on, sest nii on valu põhjuseid lihtsam välja selgitada. Tohtri sõnul oskavad ka patsiendid väga hästi hinnata, kas kaebustele eelnenud periood oli pingelisem kui tavaliselt ja see aitab diagnoosi panemisele kõvasti kaasa. Lisaks usaldavad patsiendid niiöelda oma arsti rohkem kui esimest korda kohatud eriarsti ega pelga kõigest rääkida.

Küsitlusega üritab tohter välja selgitada valu sagedust – kas peavalu on esimest korda ja milline see on, kas see on ühekordne või korduv, kas valu vajab mõnd ravimit. Kui peavalu on juba korduv mure, siis võiks inimesel dr Kristjani sõnul arsti juurde tulles kaasas olla niinimetatud peavalupäevik või -kalender, kus on kirjas, kui sageli ja milline on valu olnud. „Kui ma küsin, millal on varem valutanud, hakkab inimene mõtlema ja siis ei tule meelde, kas oli kord kuus või kaks korda kuus. Korduva valu puhul oleks hea, kui oleks fikseeritud peavalu sagedus, kas see on vajanud valuvaigistit või on valu ise üle läinud,” räägib tohter.

Valule eelnenu läbimõtlemine on Kristjani kinnitusel täpse diagnoosi panemiseks väga oluline, sest peavalu pole diagnoos, mida konkreetse uuringuga alati võimalik tuvastada oleks. Valu põhjuseid on mitmeid ja tohtri võivad õigele teele juhtida ka patsiendile esmapilgul tühisena tunduvad pisiasjad. Ainuüksi see, kas valu oli tugev nagu elektrilöök, kopsis kuskil või oli selline mõõdukas, et lasi elada ja tööl käia, aga samas segas kogu aeg, aitab kõvasti. Ka kõikvõimalikest kaasuvatest probleemidest peab rääkima. „See kõik on väga oluline just seetõttu, et see annab arstile informatsiooni, millises suunas edasi mõelda.”

Nii ei tohiks patsiendid väga imeks panna, kui nad pöörduvad tohtri poole peavalukaebusega, kuid saadetakse hoopis silma- või kõrva-nina-kurguarsti juurde, sest valu põhjused võivad peituda sõna otseses mõttes organismi teises otsas.

MIS VALUGA ON TEGEMIST?

Pingepeavalu

Enamasti nõrk või mõõduka intensiivsusega, tavaliselt suruva iseloomuga mõlemapoolne peavalu, mis võib kesta poolest tunnist kuni nädalani ning millele tavaliselt ei kaasu muid kaebusi. Valu on tavaliselt otsmiku piirkonnas ja esineb sagedamini päeval. Väga harva kaasneb sellega iiveldus ja/või oksendamine ning valgus- ja/või mürakartus.

Migreen

Valu on sagedamini ühepoolne ja „tuksuv”. Tavaliselt on see tugev või väga tugev ning sellega kaasuvad ka teised kaebused nagu iiveldus, oksendamine, valguskartus, mürakartus ja lõhnakartus. Migreeni ajal eelistab inimene tavaliselt olla pikali, sest juba tavapärane füüsiline tegevus võib valu süvendada, kusjuures tavapärane migreenihoog võib kesta 4 tunnist 3 päevani. Valutavad oimukohad ja pea küljed. Migreenil on ka erinevaid alavorme, millest sagedasemad on aurata või auraga migreen. Auraga migreeni puhul eelnevad ülalkirjeldatud valule muud kaebused – enamasti nägemishäired, tundlikkuse või kõnehäired, mis mööduvad kuni 60 minuti jooksul. Aurata migreeni puhul neid ei esine, kuigi paljud migreeniga inimesed tunnetavad oma tulevat migreenihoogu ette teiste ka pikemalt kestvate ja sageli ebamääraste tundmuste ning kaebuste järgi.

Kobarpeavalu

Samuti ühepoolne, kuid valu keskendub enamasti silma- ja oimupiirkonda, on väga tugev ja sellega kaasuvad sama poole silma punetus, pisaravool, ninakinnisus või ninast vedeliku eritus. Kobarpeavalu hood on võrreldes eelkirjeldatud peavaludega lühemad – üks hoog kestab kuni 3 tundi, kuid need hoog käivad seeriate või „kobaratena”, kust tuligi selle peavalu nimetus. Valu on puuriv, piinav ja lõpeb järsku. Seda on sagedamini öösel. Kui üks selline kobar võib kesta päevi ja nädalaid, siis kobaratevahelised perioodid on sageli pikemad ja neid saab mõõta kuude, aastate ja mõnikord aastakümnetega.

Allikas: www.peavalu.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles