Teil on valulik kukekannus ja tahate teada, mida nüüd ette võtta? Kõige lihtsam ja kiirem on lahendust otsida internetist. See aga tähendab, et peate oskama arvutit kasutada.
Arvuti säästab raha ja toob terve maailma koju kätte
/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
18. veebruar 2013, 17:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
65aastane Liina Teinberg on viimased kolm aastat paljudele tuttavatele nagu Hardi Tiidus – ta teab vastust igale küsimusele. Ometi pole ta mälumängur. Kui tal on vaja midagi huvitavat või pakilist välja selgitada, siis toksib ta märksõna lihtsalt arvutis Google’i otsingumootorisse ja hetkega on asja kohta nii palju teavet, et kõike ei jõua lugedagi.
Näiteks sellesama kukekannuse kohta, mis ühele tuttavale kangesti häda tegi, leidis ta Google’ist silmapilguga 30 000 vastust. Alati muidugi tuleb ka vaadata, kes teabe kirja pannud on – päris iga juttu sulatõe pähe võtta siiski ei saa.
Arvutisse ei kippunud Teinberg kolm aastat tagasi aga mitte suurest uudishimust, vaid sellepärast, et vihastas panga peale, kes küsib kontoris iga teenuse eest tasu, aga internetis samade toimingute eest raha ei võta. Teinberg otsustas panga nuumamise lõpetada, läks arvutipoodi ja ostis sülearvuti. Siis sai aga kohe selgeks, et moodsast masinast on üksi vähe ja taas tuleb koolitee jalge alla võtta.
Kodulinnas Paides algasid tasuta arvutikursused, kuhu Teinberg läks värisevate kätega, sest hirm targa masina ees oli ikka väga suur. „Hirm oli asjatu ja kadus kiiresti, sest tegelikult pole siin midagi keerulist, sellega saab igaüks hakkama, kes viitsib natuke jännata,” võtab ta nüüd kursuse lühidalt kokku.
Väätsal elav 65aastane Endel Kerner läbis möödunud aastal 30tunnise algajate arvutikursuse ja plaanib lähiajal järgmise taseme kursustel uusi teadmisi omandada.
Ka Kerner ei häbene tunnistada, et aasta tagasi kursustele minnes oli tal süda saapasääres. „Aga meil oli väga hea õpetaja. Ta oskas hirmu kohe ära peletada ja siis on juba lihtsam õppida.”
Kerneril kodus arvutit pole ja seetõttu käib ta internetiavarustega tutvumas kas kohalikus i-punktis või poja juures. Esimestel kuudel juhtus ikka, et ühel hetkel ei saanud Kerner enam aru, mida arvuti temast tahab ja vastupidi, siis tuli aga i-punkti töötaja ja hetkega oli üksteisemõistmine taastatud.
Kui nooremad inimesed soovivad aina kiiremat internetiühendust, siis Kernerile on meele järgi just aeglasem masin. „Vana inimene pole enam nii kiire ja siis on parem, kui arvuti ka väga ei torma,” sõnab ta.
Kui arvutit ei tunneks, sõidaks vana loguga
Arvutikasutamise oskusest on Kernerile ka palju kasu olnud. Internetis seiklemine selgeks õpitud, said tema lemmiklehekülgedeks automüügiportaalid. Ühel päeval leidiski ta müügikuulutuse, kus oli just täpselt selline auto, nagu talle vaja. „See oli just eelmisel päeval müüki pandud, sain kohe jaole,” räägib ta.
Kerner on kindel, et kui ta poleks eelmisel kevadel viitsinud arvutikoolitusele minna, siis sõidaks ta praegu mõne vana panniga ringi, sest palju jõuab üks vana inimene mööda automüügiplatse ringi kolistada.
Kõigile, kes veel kahtlevad, kas kõrges eas tasub hakata arvutiga sinasõprust soetama, on Kerneril kindel soovitus: minge esimesel võimalusel kursustele või paluge kodus lastel ja lastelastel end õpetada. „Ma olen käinud ka inglise keele kursustel, kuid keelt selgeks ei saanud, arvuti on lihtsam, selle oskuse sain käppa,” sõnab ta. Kel nipid selged, neil soovitab ta arvutiklahve klõbistada vähemalt kaks korda nädalas, paar tundi – no et oskus rooste ei läheks.
