Loodusega haigestumise vastu

, Raudalu Südameapteegi proviisor-juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küüslauk.
Küüslauk. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Külmade ja niiskete ilmadega jäävad inimesed rohkem haigeks ning räägitakse külmetushaigusest. Põhjuseks on tihti organismi jõuetus levivate viiruste ja bakteritega võidelda.

Bakterite, viiruste ja teiste võõrkehadega võitleb immuunsüsteem. Inimene jääb haigeks, kui immuunsüsteem ei suuda enam organismi võõrkehade eest kaitsta. Immuunsuse tõstmiseks on välja pakutud mitmeid võtteid (korralik puhkus, tervislik eluviis ja toitumine, stressist hoidumine) ning erinevaid taimi, toidulisandeid. Viimastest on enimlevinud punase päevakübara, küüslaugu, ingveri, greibiseemnete ekstrakti sisaldavad preparaadid. Kindlasti on selle soovituse taga rahvameditsiin, aga kas midagi veel?

Punane päevakübar

Punase päevakübara kasutamist külmetushaiguste perioodil on uuritud väga palju. Saadud on vastakaid tulemusi. On tööd, kus väidetakse, et päevakübar ei mõjuta eriti nakatumist. Samas on mitmeid töid, kus öeldakse, et tema tarvitamine hoiab haigestumise ära või lühendab selle kestvust. Nimelt on leitud, et punane päevakübar tõstab organismi võimet nakkus- ja külmetushaigustele vastu panna, taimne preparaat kergendab põdemist ja kiirendab paranemist. Kui päevakübarat hakata kohe esimeste haigusnähtude ilmnemisel tarvitama, siis külmetuse sümptomid kas taanduvad või lüheneb nende kestvus. Päevakübaral on leitud mikroobi-, seene- ja viirusvastane toime.

Euroopa Ravimiamet soovitab punast päevakübarat kasutada nii profülaktikaks kui esimeste külmetusnähtude raviks kuni 10 päeva. Üldiselt on levinud arusaam, et punast päevakübarat võiks kasutada kahenädalase kuurina mitu korda aastas.

Immuunsüsteemi mõjutava toime tõttu ei tohi teda kasutada sclerosis multiplexi ja teiste autoimmuunhaiguste, reumaatiliste sidekoehaiguste, leukotsüütide ehk valgelibledega seotud haiguste korral. Ettevaatlikud peaksid võimaliku allergilise reaktsiooni tõttu olema ka atoopia all kannatavad patsiendid. Ka ei tohiks punast päevakübarat anda alla üheaastasele lapsele tema väljakujunemata immuunsüsteemi tõttu.

1–12 aastastel lastel ei soovitata punast päevakübarat kasutada, sest „tõhusust ei ole piisavalt dokumenteeritud, kuigi ei ole leitud ka spetsiifilisi riske. Sama lugu on rasedatega, kuna ei ole piisavalt tõendeid ohutuse kohta.

Küüslauk

Küüslauku on nii toiduainetööstuses kui ka meditsiinis kasutatud väga kaua. Juba sajandeid tagasi oli küüslauk olulisel kohal kloostrimeditsiinis, kus teda tarvitati erinevate probleemide korral (parasiitide, hingamisteede probleemid). Nüüdisaja mitmete uuringute tulemustes nenditakse, et küüslaugu tarvitamine võib vähendada nn külmetushaigustesse haigestumist ning juba tekkinud haiguse korral lühendada selle kestvust. Küüslaugul on leitud bakteri-, viiruse-, seene-, parasiidi- ja põletikuvastased omadused.

Lisaks immuunsüsteemi ergutavale toimele on küüslauku kirjeldatud seedetegevuse soodustajana, veresoonte lupjumise (ateroskleroosi) ennetava vahendina, vere vedeldajana, vererõhu langetajana, kolesterooli (ka triglütseriidide) sisalduse langetajana.

Kasulike toimete aluseks on küüslaugus sisalduvad eeterlikud õlid. Olulisim neist on alliin, mis peenestamisel laguneb ensüümide mõjul iseloomuliku lõhnaga allitsiiniks. Uuringutes on leitud, et allitsiin on antibiootiliste omadustega tugevatoimeline ühend. See tähendab, et temaga saab võidelda haigusttekitavate bakterite vastu ja hoida ära haigestumist.

Kuna küüslauk vähendab vere hüübivust (sellega on tal küll infarkti- ja insuldiennetuses tähtis roll) ei tohiks teda kasutada enne kirurgilisi operatsioone, raseduse ajal.

Küüslaugukapsleid ei soovitata lastele (ohutus ei ole kindlaks tehtud), rinnaga toitvatele naistele (piimaga võib sattuda imiku organismi). Samuti ei soovitata neid kasutada koos verevedeldajaga (varfariin, klopidogreel), osade vererõhuravimitega (kaltsiumikanali blokaatorid) ja antibiootikumidega ning insuliiniga (küüslauk võib mõjutada veresuhkru taset), haavandtõve korral (võib magu ärritada).

Ingver

Ingveri erinevad toimed tulenevad tema koostises olevast eeterlikust õlist, mis sisaldab palju komponente. Tänu nendele omistatakse ingverile immuunsüsteemi tugevdavat ja külmetushaiguste eest kaitsvat, bakterivastast, köhavastast, valuvaigistavat, rahustavat, iiveldamist vähendavat, verd vedeldavat toimet. Lisaks suurendab ta maonõre ja sapi nõristumist ning tõstab soolte peristaltikat. Külmaperioodil on oluline ingveri soojateket soodustav toime (termogenees), nimelt laiendab ta veresooni ja inimene hakkab higistama. Sellise omaduse tõttu kutsutakse ingverit ka sisemiseks saunaks.

Ingverit soovitatakse kasutada immuunsüsteemi tugevdamiseks ning külmetushaiguste, külmatunde korral, põletikuvastaselt lihaste ja liigeste probleemide korral, iivelduse vähendamiseks (merehaiguse, ka operatsioonide järgselt), sooleparasiitide, seedehäirete, kõhupuhituse korral, verd vedeldava toime tõttu infarkti profülaktikas.

Ingver on vastunäidustatud rasedatele, alla 6aastastele lastele, sapikivide, kõrge palaviku ja verejooksude korral. Ei soovitata neeru- ja kõhunäärmehaigetele, verehüübimist vähendavaid preparaate, südame- ja diabeediravimeid kasutavatele inimestele ning ka neile, kes kuumust halvasti taluvad. Ettevaatlikud peaksid olema mao- ja kaksteistsõrmiku haavandtõbe põdevad inimesed.

Greibiseemnete ekstrakt

Ühed allikad räägivad greibiseemnete ekstraktist kui väga heast mikroobivastasest preparaadist, teised jälle arvavad, et osadesse preparaatidesse on lisatud sünteetilisi säilitusaineid, mis väikestes annustes annavad antimikroobse toime, kuid suurtes annustes võivad organismile kahjulikuks osutuda.

Kindel on see, et greibiseemned sisaldavad palju bioflavonoide, C-vitamiini, mineraale – need kõik on tervise seisukohalt väga olulised.

Greibiseemneekstraktile omistatakse immuunsüsteemi tugevdavat, bakterite, viiruste ja seentevastast toimet. Teda soovitatakse tarvitada nn külmetushaiguste perioodil nii profülaktikaks kui kergemate haigusjuhtude raviks. Erinevaid retseptiravimeid igapäevaselt tarvitavad inimesed peaksid enne uurima, ega greibist saadud tooted mõjuta nende ravimi saatust organismis. Nimelt on uuringutes kindlaks tehtud, et greip ja temast saadud tooted (mahl, ekstrakt) mõjutavad ühte organismis leiduvat ensüümiperekonda, mis on väga oluline erinevate ravimite metabolismis.

Greipi ei tohiks kasutada näiteks koos verevedeldaja (varfariin), teatud rahustite, vererõhuravimite (kaltsiumikanalite blokaatorid), kolestreooliravimite (osad statiinid), immuunsupressantidega. Igatahes tasub küsida nõu spetsialistilt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles