Lapselapsele kinki valides võiks meeles pidada, et ükski mänguasi pole halb, oluline on see, kuidas laps sellega mängima õpib. Kasvatusteadlased on seisukohal, et suurim kink lapsele on hoolega valitud vähesed lelud ja rohkem ühist aega.
Meisterdamissahtel või poelelu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poeletid on täis mänguasju, mis laste südamed võitnud. Uusi ja värvilisemaid, mida endale tahta, kohtab nii poes, reklaamides, liivakastis kui ka lasteaias.
„Tänases tarbimiskultuuris ja kirevate ahvatluste maailmas piitsutatakse laste soovid juba maast-madalast üles. Lapse soov asju omada on eakohane, aga kindlasti mitte see, mida kasvatades soosida,” leidis Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter.
Tema sõnul on tänapäevased mänguasjad pahatihti liiga valmis tehtud – üks asi kõlbab vaid üheks mänguks või tegevuseks, see aga jätab lapse mõtlemise ja probleemide lahendamise oskuste arendamiseks vähe ruumi.
Mänguasja asemel kohvik
Kristi Vinteri sõnul peaks täiskasvanu – lapsevanem või vanavanem – olema distsiplineerija. „Mänguasjadega piiri pidamine on oluline arenguline õppetund, mida on vaja mõistliku täiskasvanu ja tarbija kujunemiseks,” lisas ta.
Seega kui lapselapsele mänguasju kinkida, siis pigem vähe ja erinevateks mängudeks sobivaid. Samuti mitte lelusid, mis nupuvajutuse peale mängu lapse eest ära mängivad.
Lisaks sellele, et vanavanemate rahakotile võivad lastelaste soovid kaugeks jääda, on vähemaga piirdumine ka lapsele hea.
„Laps on mängides loovam ja õpib olemasolevat hindama ja väärtustama,” põhjendas Vinter. Samuti kehtib sageli reegel – mida rohkem asju, seda hooletum laps, kes ei oska näha asjade väärtust ega väljendada tänu.
Piiri, kas lapsel on juba liialt mänguasju, on keeruline määratleda. „Liialemineku esimesed märgid on need, kui lapse mängul ei ole sisu, vaid esemetega lihtsalt n-ö manipuleeritakse – tõstetakse neid ühest kohast teise, loobitakse laiali,” kirjeldas ta.
Kõike saama harjunud lapsele ei valmista enam rõõmu ka väikesed asjad. Et sellist olukorda ei tekiks, tuleb alustada maast madalast: selgitada, miks asja ostmine on või ei ole mõistlik ning mille arvelt see tuleb. Nii võiks lapsele pakkuda poest ostetud kingi asemel hoopis mõne elamuse.
„Mänguasjale kuluva raha kasutamine ühiseks kohvikus või loomaaias käimiseks on sageli palju arukam, sellega investeeritakse lähedase suhte loomisesse ja teineteisega vestlemise harjumuse kujundamisse,” lisas ta.
Ühine ostmisrõõm
Kuidas aga lapsega-lapselapsega sel teemal rääkida? Kui lapse või lapselapsega poodi minna, tasub Vinteri sõnul eesmärk juba eelnevalt kokku leppida ning jääda endale kindlaks. „Iga järeleandmine teeb järgneva enesekehtestamise keerulisemaks.”
Kui aga mänguasju kinkida, võiks selle saamine olla ühine ja põnev tegevus: uurida, millised mänguasjad lapsele meeldivad, rääkida, milliseid mänge sellega mängida saab, ja uurida, kas on alternatiivseid kanne, mis võimaldavad enamat.
Olulised „päris” asjad
Seda, et lapsi tuleb mängima ja tegutsema õpetada, on märganud ka Lääne-Virumaal Võsul Jaanioja käsitöötalus toimetav Janika Saar, kes juba 15 aastat lastele Mamsli Mängumaad ja loovuslaagreid korraldanud.
Kolme lapse ema ja kahe lapse vanaema täheldas juba mitu aastat tagasi, et käsitöötalu külastanud laste käelised oskused on kasinamad kui varem. Kuigi arvutit valdavad lapsed hästi, ei oska nad enam kolme põhioskust: kääridega lõigata, niiti nõela taha panna ja sõlme teha. „Kui need asjad selged, saab juba keerulisemaid asju teha,” lisas ta.
„Nüüd olen märganud arutelusid, kuidas lapsed kutsekoolis ja ameti omandamisega hakkama ei saa,” on see tema sõnul kõik omavahel seotud.
Janika Saar ehk mamsel Janika tundis muret, et lapsed pole harjunud asju harjutama. „Harjutamine on nende jaoks stress, neil pole selleks kannatust,” lisas ta.
Tema sõnul ei ole paraku lapsevanematel sageli aega oma lastega harjutada, seda on ehk vanavanematel või vanavanavanematel.
Ta on veendumisel, et kõike on mõõdukas koguses vaja – nii ka arvutimaailma. Kuid see ei tohi tulla muu arvelt.
Laste lemmikud
Poest saadavate kingituste maailmas on välja kujunenud kindlad lemmikud, mis laste südamed võitnud.
Kaubamaja lastemaailma teenindusjuht Ülle Kink kõneles, et paljuski määrab mänguasja valiku lapse vanus.
Näiteks tüdrukute (6a) hulgas on populaarsed erinevad Barbie või Monster High nukud ja erinevad kleepimis- ja disainimisvihikud (Top Model). Samavanadel poistel löövad silmad särama puldiautode, spinnerite, transformerite, rongide ja konstruktorite peale.
Samuti on tema sõnul popid lauamängud „Angry Birds” ja arvutamist õpetav „Mõmmid ja maasikad”. Väiksemate poiste ja tüdrukute hulgas on populaarsed puidust mänguasjad ja erinevaid ameteid jäljendavad lelud.
„Kindlasti on Lego üks laste vaieldamatu lemmik olnud läbi aegade. Ka Barbie nukk on see, millest ükski tüdruk ära ei ütleks. Ja muidugi erinevad pusled,” lisas ta.
Samuti on tema sõnul populaarsed teadusmänguasjad, mis mõeldud juba algklassilastele. Eriti populaarsed on mänguasjad, kus ise on võimalik roboteid kokku panna.
MIS ON VÕÕRAS KEELES MÄNGUASJADE TAGA?
Monster High nukk – Monster High nukud on kuulsate koletiste lapsed, kes käivad Monster High koolis. Lisaks erinevatele stiilidele (peole minek, sünnipäeva tähistamine, muinasjutt) müüakse neile ka mööblit. Tootja on firma Mattel, kes kunagi tõi turule ka praeguseks üle 50aastase Barbie.
Spinner – mitme raskusega vurrid, mida saab starteri abil omavahel võistlema panna kas spetsiaalsel areenil või mõnel teisel pinnal. Olid väga populaarsed juba 2003. aastal, hoogu andis sellele „Beyblade’i” multikas, kus kangelased spinneritega võitlesid.
Angry Birds lauamäng – mängu eeskujuks on populaarne, esialgu telefonides ja arvutites mängitud mäng Angry Birds (vihased linnud – toim). Legendi kohaselt ründavad lennuvõimetud linnud sigade kindlust katapuldi abil.
Transformerid – kujud, mida saab muuta robotist mõneks sõidukiks (lennukiks, autoks vms) ja ka vastupidi. 2007. aastal tehti selle mänguasjasarja põhjal film „Transformerid”, animatsioonina olid sarja tegelased ekraanil juba 1986. aastal.
Johnny The Skull – pealuukujulisest elektroonilisest mänguasjast kuvatakse seinale kummitusekujutisi, mida tuleb tulistades seintelt tabada.
La Dee Da nukud – nukkude sari, mille nn trendinukud keskenduvad riietele, soengutele ja meigile, mida üks või teine sarja viiest nukust vajab peol, reisil vms.
Allikas: tootjate kodulehed
