Õige pea on käes valentinipäev ehk sõbrapäev ning siis tasuks oma kalleid kindlasti meeles pidada.
Mõeldes sõbrapäevale
12. veebruar 2014, 12:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kellele see välismaine ja ehk kommertsliku maiguga tähtpäev on vastukarva, võib mõistagi tähtsaid lähedasi rõõmustada ükskõik mis muul ajal kui 14. veebruaril.
Teeme südamekujulise koogi
Internetis ringi kolades jäi silma õpetus, kuidas kahest erikujulisest koogist kokku meisterdada südamekujulist maiust. Mõtlesin järele proovida ning ette rutates ütlen, et tulemus sai igati tore. Alahinnata ei saa ka köögis mässamise ja katsetamise elevust.
Otsisin kapipõhjast üles kandilise ja ümmarguse lahtikäiva koogivormi ning mõõtsin need ära. Et kandilise serv ja ümmarguse diameeter olid võrdsed (26 cm), pääsesin lihtsamalt ega pidanud küpsetisi hiljem õigesse mõõtu lõikama. Otsustasin, et ei katseta uue retseptiga, ja võtsin kavva vana hea porgandikoogi.
Küpsetasin kummaski vormis valmis ühe koogi. Seejärel otsisin suure kandiku, kuhu süda kenasti ära mahuks. Kõigepealt paigutasin kohale ruudu, siis lõikasin ümmarguse koogi pooleks ning sättisin poolkerad ruudu külgedele nii, et kokku moodustuks süda.
Ümar kook oli end ahjus mõnusamalt tundnud ning kerkinud tunduvalt kõrgemaks kui ruut. Kuna koogiretsept näeb ette, et vahele määritakse hapukoorekreem, pidin põhjad nagunii pooleks lõikama. Nüsisin kummaltki poolelt ära üsna tubli viilu, et kook oleks lõppkokkuvõttes ühekõrgune. Ei saa jätta mainimata, et uudishimulik ja usin köögitoimkonna abiline sai seetõttu suu magusaks enne teisi.
Siis ei jäänud üle muud, kui määrida nii pooleks lõigatud kandilisele kui poolkerade vahele kreem, nihutada osad õigesse kohta ning peale nõristada glasuur. Ja valmis saigi üks üsna pirakas süda!