Naised - šoppamise eksperdid

Kõikvõimalikud ostupäevad on šoppaja paradiis. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Mäletan, kui kuldsel stagnaajal oli kuskile tekkinud järjekord, jäid kõik tingimata seisma ja asja uurima. Sest tavaliselt müüdi ikka defitsiiti.

Meie noorem põlvkond ei saa varsti sõnadest „järjekord“ ja „defitsiit“ aru. Kuid need asjad on ikka veel olemas, lihtsalt mõnevõrra teisel kujul. Järjekord on kaasajal nummerdatud ja maksevahend on tõeline defitsiit.

On ju tore, kui poodides on kõike saada ja kaubavalik suur. Praegusel ajal peab ikka korralikult valima ja otsima, kust saab ihaldatud asja kõige odavamalt kätte. Tuleb minna šoppama.
Mis asi on šoppamine, teab tänapäeval igaüks. Naistele mõnus ajaviide, meestele jällegi piin.
Meeste tavaline mängumaa on alati olnud kalastamine, õllejoomine ja jalgpall. Kuigi on ka tõeliselt šoppamist nautivad mehi, ning isegi sedasama tegevust vihkavaid naisi. Erand kinnitab ikka reeglit.

Selle sajandi suurim vallutaja on aga reklaam. Igal hommikul on postkast reklaami täis. Kahtlustan, et naabrid poetavad oma reklaami ka minule, sest postkastis on kõike mitu eksemplari. Iga kord postimajas käies unustan küsida kleepsu „Palun reklaamiga mitte ...“.
Samas tunnen ka postiljonile kaasa, sest reklaami jagamisega teenib ta natuke lisaraha. Tegelikult peaks kaasa tundma hoopis loodusele, sest uute reklaamide jaoks võetakse maha järjest rohkem puid.

Reklaam on saavutanud täielikult oma eesmärgi, kui peale selle vaatamist tormab inimene poodi ja ostab endale asju, millest ta eile veel kuulnudki polnud. Aga on talle neid üldse vaja? Sellest saab aru alles siis, kui ostupalavik on möödas.

Oleme jõudnud turuühiskonda. Kõik on müüdav ja ostetav. Kiirelt peab reageerima soodustustele: öömüügid, tühjendusmüügid, väljamüügid, suvemüügid. Ükskõik kuidas neid ka ei nimeta, lõppkokkuvõttes on see kõik üks klassikaline ajupesu. Naised, kui sotsiaalselt organiseeritumad, muudatustele ühiskonnas avatumad, jooksevad kõikide uuendustega aktiivselt kaasa. Neid haarab ostupalavik suisa grupiviisiliselt.

See on epideemia, mis saabub koos reklaamitud allahindlustega. Mida suuremad on allahindlused, seda rohkem inimesi „haigestub“ sellesse.

Kes aga kogu selle šoppamise kinni maksab?

Eks ikka mehed. Ma mõtlen neid tõelisi mehi, kelle käes ringleb raha ja kelle naised saavad endale ka tõelist šoppamist lubada. Võib ju niisama poest poodi hulkuda, ilma midagi ostmata. Kuid selline „tühišoppamine“ väsitab ja tüütab.

Juba ammustest aegadest pidasid meie esivanemad lugu mõõdukusest ja kasinusest. Nad ei mõistaks seda tänapäeva epideemiat - šoppamist. Peab siis tõesti igal odaval väljamüügil kohal olema, loosungite ja õhupallidega kaasa marssima?

Kuhu on kadunud sümpaatne, veidi pikaldane, rahumeelne ja tagasihoidlik eestlane? Tema asemele on tulnud agressiivne ja väsimatu šoppaja, kes soodsa ostu pärast jookseb oma kaasmaalased lihtsalt pikali.