Dermatoveneroloog Kanni Vahvik-Heinsoo ütleb, et higistamine on normaalne elutegevuse kaasnähtus, tänu sellele saab keha vältida liigset soojenemist.
Mõõdukas higistamine teeb organismile head
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõningatel juhtudel on higieritus normaalsest suurem ning probleeme tekitab ebameeldiv lõhn.
Selle, kas inimene higistab palju või vähe, määravad suuresti ära geenid.
Et higistamist mõjutavad hormoonid, siis töötavad higinäärmed eriti intensiivselt murdeeas, menstruatsiooni ajal, raseduse ja üleminekuajal. Samuti võib märkimisväärselt suurenenud higistamine viidata ka mõnele tõsisele haigusele.
Miks inimene higistab?
Inimese nahal on mitmesugused funktsioonid. Üks neist on kehale sobiva temperatuuri hoidmine ehk termoregulatsioon. Nahk tunneb end kõige paremini 37 kraadi juures. Selles keerulises füsioloogilises protsessis osalevad perifeersed veresooned, samuti apokriinsed higinäärmed.
Eritunud higi jahutab nahka kogu ulatuses. Higinäärmeid on enim kaenlaalustes, pihupesades ja jalataldadel, seetõttu on higistamine rohkem märgatav neis piirkondades.
Sagedasim on nn termohigistamine, emotsionaalne ja maitsehigistamine. Termohigistamine väljendub kõrgematel välistemperatuuridel, sportimisel ja füüsilisel pingutusel näo ja kaenlaalustes piirkondades.
Emotsionaalse higistamise puhul aju otsmikusagarate motoorsed ja sensoorsed neuronid reageerivad ärritusele, erutusele, stressile. Siis on rohkem higised pihupesad, jalatallad, kaenlaalused. Higistamine on ühesugune sõltumata aastaajast, ainult magades ei ole. Käed võivad olla ka külmad.
Maitsehigistamine esineb paljudel inimestel huulte, nina ja otsmiku piirkonnas, manustades vürtsikat toitu ja pruukides alkoholi.
Millal on tegemist liighigistamisega?
Kui inimene siiski higistab ka jahedate ilmadega, on tegemist hüperhidroosi ehk liighigistamisega.
Sel juhul peaks pöörduma arsti juurde, täpsustamaks põhjust (palavikuseisund, infektsioonid, kilpnäärmehaigused, diabeet, hüpoglükeemia, pahaloomulised kasvajad, ravimid, paanikahäired jne).
Kas ja kuidas saab higistamist reguleerida?
Esmane on isikliku hügieeni järgimine. Igapäevane pesemine leelisevabade soovitatavalt ph 5 pesuvahenditega, mida võib leida apteegist. Naha korrektne kuivatamine. Kaenlaaluste raseerimine. Naturaalsetest materjalidest mugavate riietusesemete kandmine. Vältida tuleks kuumi ja väga külmi jooke, alkoholi, vürtsitatud toite, ja samuti rasvumist ja stressi. Lõõgastuge, mõõdukas sportimine aitab meie termoregulatsiooni tugevdada.
Kasulik on teha ka vaheldumisi kuuma- ja külmaveeprotseduure, mis reguleerivad organismi jahutussüsteemi.
Kuidas võidelda ebameeldiva lõhnaga?
Ebameeldiv lõhn on tingitud nahal elavatest bakteritest ja seentest, mis on soodsatel tingimustel paljunenud. Kui hügieeni ja muu eelnevalt soovitatuga hakkama ei saa, soovitan pöörduda nahahaiguste arsti vastuvõtule, kes sobiva ravi ja hoolduse valib.
Millist deodoranti valida?
Deodorandid neutraliseerivad higilõhna ja on sobivad kosmeetilisel eesmärgil.
Valikut saab teha igaüks ise kas deo-kreemi, pihusti või kuivdeodorandina. Enamasti on need meeldivalõhnalised, alkoholiga või ilma.
Tundlikud eelistagu alkoholivaba apteegikosmeetikat, seal ei ole liigärritavaid lõhna- ega säilitusaineid.
Antiperspirantideks nimetatakse vahendeid, mis blokeerivad higinäärmed. Toimeaineks on 10-25 % alumiiniumkloriidheksahüdraat. Sõltuvalt protsendist on ka higinäärmete blokeerimise aeg.
Tugevatoimelisi antiperspirante kasutatakse harvemini, 1-2 korda nädalas ja kantakse nahale ööseks, neid on võimalik osta vaid apteekidest.
Kuid nendega tuleb olla ettevaatlik, sest nad võivad tekitada mõõdukat punetust, mis hiljem taandub.
Efektiivsemad on liighigistamise korral loomulikult antiperspirandid. Ma ei pea kumbagi vahendit ohtlikuks normaalse tundlikkusega inimesel.
Millal on higistamine kasulik, millal kahjulik?
Normaalse termoregulatsiooni säilitamiseks on higistamine vägagi vajalik, nt kõrgenenud temperatuur infektsioossete protsesside korral.
Mõningates kehapiirkondades võib higistamine põhjustada tüsistusi (haudumus voltides, seenhaiguste lisandumine).
Millest oleneb inimese higilõhn?
Higilõhna mõjutavad nahal elavad seened ja bakterid, naha ph tase.
Sageli ka nn toidusedel. Tugevalõhnalised toidu- ja maitseained erituvad naha kaudu ja annavad spetsiifilise vinava lõhna, nt küüslauk.
Nüüdisaegsetest ja kallimatest higistamisvastastest vahenditest on Eestis võimalik teha botülotoksiini süste, mis blokeerivad atsetüülkoliini eritumist akriinsetes higinäärmetes ja blokeerivad süstekoha ümbruses näärmed.
Kirjanduses mainitud kaenlaaluste higinäärmete eemaldamine ja sümpaatilise närvi operatiivsed eemaldamised jäävad siiski oma hilistüsistuste tõttu harvadeks protseduurideks.
Tabletiravina võib kasutada koliinergilisi preparaate, kuid oma kõrvalmõjude tõttu on nad enamikule meist ebameeldivad.
Meditsiinilised sekkumised
Veebilehe www.derma.ee andmetel kasutatakse meditsiinis ka iontoforeesi (veeprotseduur, mille ajal juhitakse nõrk elektrivool nahka. See võib olla üpris efektiivne peopesade/taldade higistamise puhul, kuid suure ajakulu ja töömahukusega, samuti ei pruugi ka protseduuri efekt olla tugevam kui antiperspirantidel).
Botuliintoksiin ehk Botox blokeerib närviülekande higinäärmetele.
Botoxi süste tehakse eelkõige kaenlaaluste ja labakäte higistamise korral, kui antiperspirandid ei ole aidanud. Ravimit süstitakse nahasiseselt paljudesse punktidesse, keskmiselt 1-2 cm vahedega.
Higistamine peatub keskmiselt 4-8 kuuks. Toime on kõige pikem kaenla all, lühem peopesadel ja taldadel.
Samuti tehakse pindmist liposuktsiooni kaenlaaluste liighigistamise korral, mis ei ole allunud konservatiivsematele ravidele, sealhulgas Botoxile. Läbi mõne väikese nahalõike eemaldatakse nahaalust kudet ja suurenenud higinäärmeid.
Operatsiooni efektiivsus on 95%, kuid aja jooksul, tüüpiliselt 6 kuu jooksul, võivad näärmekude ja higistamine taastuda.
Endoskoopiline rindkere sümpatektoomia on operatsioon, mille käigus väikeste naha sisselõigete kaudu opereerides lõigatakse läbi higinäärmeid reguleerivad närvid. Selle tulemusena lakkab peopesade higistamine ning taanduvad näo punetus– ja/või higistamishood. Kaenla all ei ole efekt nii hea (u 75%).
Tüsistustest võib pärast operatsiooni tekkida kompensatoorne higistamine muudes kehapiirkondades, näiteks seljal või jalgade tagapinnal.