Ma ei taha esindada rahvast, kes peab oma kaasmaalasi väiklaseks, enesekeskseks, kinniseks, uhkeks ja liiga kriitiliseks. Olen kuulnud ütlust "eestlase rahvusroog on teine eestlane".
Ma ei taha saada nahkapistetuks mõne oma rahvuskaaslase poolt. Ma ei taha pärineda kohalikust konnatiigist ja veeta siin kogu oma elu, et lõpuks öelda: rikkus mind ei leidnud, küll aga leidsid kohalikud eelarvamused.
Tahan esindada eestlasi kõikjal üle maailma, igas väiksemaski maanurgas, kus nende kohta öeldaks ainult kiitvaid sõnu: lõbus, sõbralik, kaastundlik, helde ja teadmishimuline.
Just! Uudishimulik, tolerantne ja teadlik sellest, et kõik teised rahvused on ka seda väärt, mis meile maailm pakub. Väärt elama sõdade, haigus ja näljata.
Tahan, et eestlane oleks kaasatundlik mustade, kollaste, punaste - kõikide värvuste esindajate vastu. Et ta natukenegi taipaks nende elu seestpoolt, et õpiks nägema elu teiste rahvaste silmade läbi.
Ma ei taha kuulata eestlaselt, kes tuleb Egiptusest, kui pealetükkivad mehed seal on, nagu takjad kohe küljes. Et kõik on röövlid ja perverdid. Et ajalugu on kommertsiga lörtsitud, et sulle määritakse pähe kõik, mis isegi pähe ei mahu.
Loomulikult on lõunamaalaste kauplemine pealetükkivam ja intensiivsem. Kindlasti peab seal kauplema. See ongi osa ajaloost, ja ajalugu peadki teadma, kui ringi rändad.
Kui otsustasid lihtsalt lõunamaa meres varbaid leotada, ära vahi ringi, kus need araabia mehed on. Need mehed tantsivad linnaplatsil ringis oma tantsu. Seda on ilus vaadata.
Oma mehed aga istuvad hotelli sisebasseini ääres ja ajavad 40 kraadi kuumuse juures sama kraadiga jooki sisse. Söögikorra ajal aga laovad tornikõrguselt sööki taldrikule, nagu näljaorust külla saabunud vaesed sugulased. Kohalikul on lihtne teha omad järeldused, miks maailmas toitu kõikidele ei jätku.
Türgi ei meeldi paljudele eestlastele sellepärast, et seal on hordide kaupa venelasi. Muidugi on. Neid on 150 korda rohkem kui meid. Nad on väga rännuhimulised.
Nemadki otsivad odavamaid pakkumisi. Kui oled sattunud hotelli, kus on 90% venelasi ja teenindus on venekeelne, on see ju loomulik. Nad on aktiivsed, kärarikkad ja trügijad - see on nende rahvuslik omapära, ons vaja sellepärast oma reisituju rikkuda.
Mõni Sise-Aafrikast naasnud eestlane kohe peab vaimukas olema: "Küll oleks tore maa, kui poleks neegreid."
Mind küll naerma ei aja. Kuidas teile meeldiks, kui neeger ütleks sama meie maa kohta. Peaks mõtlema hoopis selle peale, et kõik nad suhtlevad vabalt inglise keeles, igas viimases kolkakülas. Mis on meil vastu panna? Valge lödisev õllekõht?
Tahan kuulata rohkem neid, kellel on hoopis teistsugune arusaamine maailmast. Kes on õpihimulised, uurivad võõraste maade ajalugu ja kultuuri ning kes ei pea ennast teistest paremaks. Neid kuulates saan targemaks.
Idamaade kultuur on iidne ja salapärane, Aafrika mõistetamatu ja ohtlik. Mida teame Lätist siinsamas meie külje all? Venelaste suhtes on meil oma eriarvamus, aga tegelikult on suur Venemaa igal sammul täis avastamisrõõmu. Isegi koos nende ajalooliste teedega.
Kõigepealt tehke aga ring peale oma koduses Eestis! Ka siin on veel palju tundmatut ja salapärast.
Nii väga tahaks uskuda klassikut, kes ütles, et eestlased on väikesed ainult arvuliselt, kuid suured hingelt ...
Kas seda on palju tahetud?